Kategooriad
Faktikontroll

FAKTIKONTROLL | Lennukis on nakatumisrisk väike

Kuku raadio laupäevases saates “Keskpäevatund” väitis ajakirjanik Priit Hõbemägi, et lennukiga reisimine on koroonaviiruse leviku seisukohast väga ohtlik. Avaldame lennundusekspert Toomas Uibo loal tema poolt Facebookis kirjutatud faktikontrolli toimetatud kujul.

“Olla lennukis koos, kus teatavasti on väga vilets ventilatsioon, mis on suletud süsteemis, keerutab seal kogu aeg ühte ja sedasama õhku ringi…”

Priit Hõbemägi

Risk lennukis viirusesse nakatuda on tegelikult madal, sest tänapäevaste lennukite salongis vahetub õhk iga paari minuti tagant ning enamus lennukitel on ka filtrid, mis püüavad kinni 99 protsenti õhus lenduvatest osakestest, sealhulgas viirustest. Samuti jälgitakse lennukis maski kandmise nõuet väga rangelt.

Lennuk on ainust transpordivahend, kus kasutatakse samu õhufiltreid, mis haiglate operatsioonisaalides. Risk sealt viirus saada on mõnedel hinnangutel üks 27 miljonile. Isegi, kui selline hinnang on kümme korda liialdatud, on risk ikkagi väga madal. 

Enamus riike nõuavad ka reisijatelt ka negatiivse COVID-testi esitamist. See on veel üks oluline filter, mis eraldab terad sõkaldest nii, et sõkal lendu ei pääsegi. 

Rahvusvahelise Lennutranspordi Ühenduse (IATA) uurimust nakatumise riskide kohta reisilennukis, mis põhineb lennufirmade andmetel, saab lugeda siit.

Rahvusvaheline Lennutranspordi Ühendus (IATA): nii välditakse lennukites nakatumisi.

Vale
Väide ei vasta tõele.

Klikisäästja lisaallikad:

  • “Lennuk on ilmselt üks turvalisemaid kohti, kus üldse olla saab (nakatumise vältimise mõttes – toim),” ütles teemat uurinud Sebastian Hoehl Frankfurdis asuva Goethe ülikooli instituudi viroloogiainstituudist väljaandele Scientific American.
  • Alabama ülikooli teadlane David Freedman keskendus enda uurimistöös ühele lennufirmale – Emirates. Nemad on nimelt kehtestanud väga range maskide kandmise poliitika enda õhusõidukite pardal. Ta uuris lendusid, mis kestsid vähemalt kaheksa tundi ning mille pardal oli kokku kuni kaks tuhat inimest. Erinevate lendude peale kokku viibis pardal 58 koroonapositiivset. Mitte ükski viirust mitte kandnud inimene ei nakatunud.

Kaanefoto: AP / Scanpix Baltics

Klikisäästja lugude ilmumisest teadasaamiseks jälgi meie Facebooki-lehte.

Kategooriad
Faktikontroll

FAKTIKONTROLL | Vadakut joonud mees ei elanud 152-aastaseks

Inglise talunik Thomas Parr on teadaolevalt maailma pikima elueaga inimene.

sobranna.elu24.ee terviserubriik 23. veebruaril

“Mees jõi seda jooki iga päev ja elas 152-aastaseks,” kirjutatakse loo pealkirjas. See supermees olevat elanud nii vanaks, sest jõi iga päev vadakut – juustu ja kohupiima tootmise kõrvalsaadust. Portaal küsib: “Kas vadaku joomine oli Parri pikaealisuse saladus?” Märgitakse siiki, et seost mehe pikaealisuse ja vadakujoomisega tõestada ei saa.

Mida aga kuidagi kahtluse alla ei seata on väide justkui oleks kunagi elanud 152-aastane inimene. Elu24 allikaks on väljaanne nimega Women Daily Magazine. Sealgi kuulutatakse ilma igasuguste mööndusteta, et Thomas Parr on vanaks elamise maailmarekordi omanik.

Guinessi rekordiraamat tunnistab kõigi aegade vanima inimesena hoopis prantslannat Jeanne Calmenti. Tema olevat olnud surres 122 aastat vana. Seegi rekord on põhjustanud vaidlusi. Nimelt on isegi 122-aastane eluiga statistiline anomaalia. Ülikõrge vanuseni elajatest asetub teisele kohale ameeriklanna Sarah Knauss, kes oli 1999. aastal surres 119-aastane. Kolmandal kohal on 2. jaanuaril enda 118. sünnipäeva tähistanud jaapanlanna Kane Tanaka – maailma vanim elusolev inimene.

Mõne aasta võrra nooremaid, 117- ja 116-aastaseid, tunneb ajalugu juba rohkem. Kahtlustest 122-aastase Jeanne Calmenti vanusega seoses on kirjutanud Washington Post. Et kõigi aegade vanim inimene oli kolm aastat vanem, kui järgmine, on statistiliselt ebatõenäoline, aga mitte võimatu. Nii nendib leht, kes näeb puudusi eeskätt Calmenti vanuses kahtlejate teadustöös.

Müüt levib kiriku toel

Millised on aga tõendid, et kunagi elas talumees Thomas Parr 152-aastaseks? Neid pole. Sellele vaatamata võimendab Old Tom Parri müüti isegi Westminster Abbey, brittide tähtsaim kirik. Parr on nimelt maetud kirikus asuvasse luuletajate kabelisse (Poet’s Corner). Sealtsamast leiab ka Charles Dickensi, Rudyard Kiplingu ja Laurence Olivier’.

Thomas Parri müüti uskus isegi kuningas Charles I, kelle käsul mees Suurbritannia ühte kõige pühamasse paika maeti. Foto: Mary Evans Picture Library / Scanpix

Kui Parri müüti uskuda, peaks tõsiselt võtma järgmiseid väiteid tema elukäigu kohta:

  • Ta abiellus esimest korda 80-aastasena.
  • Ta olevat saanud 105-aastasena kirikult üleaisa löömise eest karistada.
  • Pärast esimese naise surma abiellus ta uuesti – siis olevat ta olnud 122 aastat vana (samas eas Jeanne Calmentiga).

Vanamehe vanuse tõestuseks pole ajalooürikutel pakkuda muud, kui Thomas Parri enda väidetavaid sõnu.

Vale
Väide ei vasta tõele.

Klikisäästja lugude ilmumisest teadasaamiseks jälgi meie Facebooki-lehte.

Kategooriad
Faktikontroll

FAKTIKONTROLL | Magus lobi – tumeda šokolaadi kibedam pool

  • Magusatootjate rammus rahakott lubab tellida hulganisti teadusuuringuid tõestamaks tumeda šokolaaadi kasulikkust. 
  • Teadlased nendivad, et meedias saavad enim kajastust just need uuringud, mille tulemus on meeldiv ja positiivne.
  • Tavašokolaadis ei ole kasulikke aineid piisavalt, kahjulikud ühendid kaaluvad need üles.

Inimesed üldiselt teavad, et tavaline piimašokolaad ei ole tervisetoode. Kas tumeda šokolaadiga võib aga süümepiinadeta maiustada? Meedias ilmub järjest uudiseid, mis püüavad seda magusat müüti kinnitada.

  • Elu24 14. veebruaril: “TEADUSLIKULT TÕESTATUD ⟩ Just nendel põhjustel on tumeda šokolaadi söömine tervisele kasulik.”
  • Delfi Alkeemia mullu juulis: “Täna on rahvusvaheline šokolaadipäev! Tume šokolaad on tõeline supertoit, mis suudab asendada ka toidulisandeid.”

Nendes imeliselt kõlavate pealkirjadega artiklites on möödaminnes mainitud, et jutt käib mõõdukast tarbimisest. Segaseks jääb, milline kogus oleks “mõõdukas”. Kalevi kommivabrik kirjutab : “Eesti toidusoovitustes (2006) on antud magusa päevaseks piirkoguseks 2-4 portsjonit, kusjuures 1 portsjon on 10 g šokolaadi või 2 tl suhkrut, mett või moosi. Selleks, et tume šokolaad organismile toetavalt ja tervislikult mõjuks, võiks seega tumedat šokolaadi päevas süüa keskeltläbi 3 tükikest.”

Delfi Alkeemia portaal kirjutas tumedast šokolaadist ka kolm aastat varem. Seal pakutud retsepti koostis on veelgi julgem: “Seda šokolaadi saad teha iga päev ning selle retsepti puhul pole karta, et üle sööd või see sulle halba teeb. Kõik on viimase peale timmitud tervislik, aga samas ka hiiglama maitsev!” Nii kirjeldatakse retsepti, mis sisaldab pool tassi agaavisiirupit või mett. Pooles tassis agaavisiirupis on suhkrut 118 grammi, samas koguses mees on seda 140 grammi.

Tervise Arengu Instituut soovitab, et lisatud suhkruid ei tohiks saada rohkem, kui 50 grammi päevas. Nad märgivad, et jutt käib kõigist suhkrutest, ka nendest, mida lisatakse toitudele veel enne nende müüki panemist.

Kasulikke aineid napilt

Šokolaadi kasulikkust reklaamides räägitakse tihti flavonoididest. Nendel ainetel on positiivne mõju veresoonkonnale ja ajutegevusele. Lisaks Kalevile kirjutab flavonoidide kasudest ka Toiduliit. Sarnaselt kommivabrikule toovad nad siiski riigi ametlikud soovitused välja – 20 kuni 40 grammi šokolaadi. Päeva magusalimiit saaks selle 40 grammiga ka täis, kohvi või tee sisse suhkru lisamisest tuleks sel juhul suu puhtaks pühkida.

Kuid mõelgem end korraks unistuste maailma, kus suhkrut võib tarbida piiramatult. Kas šokolaadi muud kasud on tõesti nii imelised?

Tumeda šokolaadi ja flavonoidide vahele ei saa panna võrdusmärki. Tumedas šokolaadis on kakaoubade sisaldus tõepoolest kõrgem kui näiteks suhkru – ja rasvarohkes piimašokolaadis, ent see ei tähenda, et kohe tasub tahvli järele haarata ja kerge südamega krõbistama hakata.

Washington Postiga kõnelenud New Yorgi ülikooli teadlane nentis, et reeglina ei oska me hinnata, kui palju tumedat šokolaadi tarbima peaks, et piisaval hulgal kasulike flavonoide organismi jõuaks.

Guardian on kirjutanud uuringust, mis käsitles flavonoidide kasulikkust vererõhuga hädas inimestele. Katsealused manustasid päevas keskmiselt 670 milligrammi flavonoide – et see hulk šokolaadist kätte saada, tuleks aga süüa vähemalt kaksteist 100-grammist tumeda šokolaadi tahvlit päevas. Artiklis nendivad teadlased, et meedias saavad enim kajastust just need teadusuuringud, mille tulemus on meeldiv ja positiivne.

Kommivabrikute lobi

USA terviseportaal Healthline võttis tumeda šokolaadi müüdi luubi alla ja leidis suure osa kakaoubade teadusuuringute tagant paistab magusatootjate hiiglaslik rahakott. Näiteks on tuntud Marsi-batoonikeste tootjad rajanud “kakaoflavanooli teaduskeskuse“. Nende toel on valminud 140 kakaoflavonoidide teemalist teadusuuringut.

Guardian märgib samuti, et šokolaadi kasude tõestamisel esitletakse tihti ka metaanalüüse – kokkuvõtteid paljudest saadaolevatest uuringutest. Seal on hulgaliselt uuringuid, mille käigus pole šokolaadi kasulikkus tõestust leidnud. Kui aga magusatootja tellib ja levitab sadu uuringuid, mis kasu tõestavad, saab tulemuseks isuäratavad keskmised näitajad.

Euroopa Toiduohutusamet on seoses šokolaadiga kinnitanud ametlikult üht – vereringe normaalsele talitlusele aitavad kaasa vaid mõned kõrgendatud flavonoidide sisaldusega tumedad šokolaadid, milles on kasulikke aineid tavalise tumeda šokolaadiga võrreldes kordades enam.

Pigem vale
Väide on vale mööndusega.

Herman Kelomees
faktikontrollija

Elisabeth Niido

faktikontrollija

Klikisäästja lugude ilmumisest teadasaamiseks jälgi meie Facebooki-lehte.

Kategooriad
Faktikontroll

FAKTIKONTROLL | Covid-19 vastu vaktsineerimise kohustuslikuks muutmist ei keelatud ära

Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks uudiste- ja arvamusportaal Objektiiv postitas Facebookis:

Postitusega jagab Objektiiv lugu, mis teemat avab. Väite leiab ka artikli seest. Seal on siiski üks lõik, mis võtab teema täiesti korrektselt kokku: “Üks maailma juhtivaid inimõiguste eest seisjaid Euroopa Nõukogu, mis on erinev organisatsioon Euroopa Liidu juhtorganist Euroopa Liidu Nõukogust, ja kuhu kuulub 47 riiki, sealhulgas kõik Euroopa Liidu 27 liiget, otsustas jaanuari lõpus, et kohustuslik vaktsineerimine ei ole eetiline, seaduslik ega praktiline.”

Just nimelt, Euroopa Nõukogu otsustas võtta vastu seisukoha. Selle ühenduse otsustusõigused piirduvad paljuski seisukohtade, resolutsioonide vastuvõtmisega.

Kommenteerib vandeadvokaat Maarja Pild advokaadibüroost TRINITI: “Euroopa Nõukogul on erineva õigusjõuga dokumente. Neist kõige olulisem on Euroopa inimõiguste konventsioon, millega on end sidunud kõik Euroopa Nõukogu liikmesriigid. Lisaks rangelt siduvatele välislepingutele annab Euroopa Nõukogu välja ka soovitusi, resolutsioone ja deklaratsioone. Soovitusi ja deklaratsioone loetakse nn pehme õiguse instrumentideks (soft law) s.t tegemist on nagu nimigi ütleb “soovitusega” mitte range kohustusega, mille riik omale võtnud on.”

Vaktsinide üle ei otsustata Strasbourgist-Brüsselist

Isegi Euroopa Liit, mille pädevused on palju laiemad, ei saa vaktsiinide kohustuslikuks tegemist (või selle keelamist) liikmesriikide eest ära otsustada. Ka Euroopa Liidu vaktsiinide infoportaal kirjutab, et iga riik vastutab enda tervisepoliitika eest ise.

Vast tuntuim vaktsineerimise kohustuslikuks muutmise pooldaja Eestis on olnud Toivo Maimets, Tartu Ülikooli rakubioloogia professor. Haiguse leviku oluliseks peatamiseks oleks vaja saavutada 60-70% inimeste immuunsus. “Praegused küsitlused aga pigem näitavad, et vabatahtlikke jääb meil väheks,” ütles Maimets Maalehele.

Teadusnõukoja liige Irja Lutsar temaga aga ei nõustu – uuringud olevat näidanud, et sellest pole kasu. “Usutavasti ajal, mil vaktsiinid on juba laiemalt saadaval, kogu maailmas on rohkelt inimesi vaktsineeritud, näevad vaktsiinides kahtlejad, et vaktsiinist on tõesti kasu,” ütles Lutsar Elu24-le.

Eesti ajakirjanduses on kajastatud ka küsimust sellest, kas tööandja saab töötajale vaktsineerimise kohustuslikuks teha. ERR kirjutas 21. jaanuaril:

Paslik olnuks lisada pealkirja sõna “teatud juhtudel” või isegi “erandjuhul”. Loo lõpuosas saab sõna meditsiiniõiguse vandeadvokaat Maret Kruus advokaadibüroost Nove, kes ütles, et töösuhte lõpetamine peaks olema erandlik ja viimane abinõu.

Eesti riigi seisukoht: vaktsineerimine on vabatahtlik

Ei poliitikud ega ametnikud pole väitnud, et Eestis muudetakse vaktsineerimine kohustuslikuks. Väljastpoolt Eestit aga keegi riigile mingeid kohustusi panna ei saa, ei vaktsineerimise kohustuslikuks muutmist ega ka mitte selle keelamist. Näiteks Itaalias ongi vaktsineerimine kohustuslik. Seda ei saa muuta ei Euroopa Nõukogu ega Euroopa Liit.

Vale
Väide ei vasta tõele.

Herman Kelomees
toimetaja

Klikisäästja lugude ilmumisest teadasaamiseks jälgi meie Facebooki-lehte.

Kategooriad
Faktikontroll

FAKTIKONTROLL | Facebookis levib eksitav pilt: Emajõe äärde ei plaanita suurt halli kasti

Ühismeedias ringlevad pildid, millel kujutatakse hoonet Tartu Kaubamaja ja Kaarsilla vahelisel alal. 30. jaanuaril postitas valimisliit Tartu Eest Facebookis: “Valimisliit Tartu Eest on selgelt väljendanud oma seisukohta, et Tartu keskpargiks kutsutud park südalinnas peab tervikuna säilima ja arenema pargina ning sinna ei peaks tulema suurt maja*, mis kaotaks suure osa pargist.” Tärnikese taga seisab: “Piltidel on tegemist näitliku suurusega ehitisega, mida Tartu linna üldplaneering täna Keskparki ehitada lubab.”

Postituse tekstiosa on üle 2500 tähemärgi pikk ning mitmed inimesed ei ole ilmselt tärni taga olevat märkust lugenud. Kommenteeritakse:

  • Kui sinna plaanitakse seda sama “hoonet” mis pildil, siis peab tõdema, et päris räme kui selline asi pargi asemele tekiks.
  • Selline KOLE karp? Millisest otsast see “kultuurne” on!? 🙄🤔🙎🏻‍♂️👉🏻🤪
  • Ei sobi. Üks suur ja rõve must maja. Las olla ikka rohelust ka linnas.
  • Mul on küll täiesti ükskõik mingist “autovabaduse puiesteest” kuid taolised kuurid ehitage küll kuhugile põllu peale. Tõrvandis veel ruumi on analoogsete kastide jaoks.

Veel üks postituse kommenteerija kirjutab:

See pilt on veidi eksitav. Kultuurihoone ehitusega ehitatakse ka park ise ümber. Kust on võetud see disain, mis siin kujutatud? Ise olen näinud sellist pilti varem ainult:

Tartu abilinnapea Mihkel Lees (Reformierakond) kinnitas Klikisäästjale, et ka see pilt ei näita, milline saab kultuurikeskus olema. Tegemist olevat illustratsiooniga Reformierakonna 2017. aasta kohalike valimiste programmis.

Vastab tõele, et plaanitava hoone mõõtmed on sellised, nagu piltidel näha. Tartu Südalinna Kultuurikeskuse arhitektuurikonkurssi ei ole aga veel toimunud. Et mõlemad pildid on inimesi tõestatult eksitanud, anname vastavalt ka hinnangu.

Eksitav
Väide on tõene, aga esitatud tõde moonutaval viisil.

Herman Kelomees
toimetaja

Klikisäästja lugude ilmumisest teadasaamiseks jälgi meie Facebooki-lehte.

Kategooriad
Faktikontroll

FAKTIKONTROLL | Reinsalu mure Eesti rahva, rahvuse ja kultuuri vähetähtsusest koalitsioonilepingus on liialdatud

Isabel Jezierska
faktikontrollija

Urmas Reinsalu (Isamaa) väitis enda 26. jaanuari Facebooki-postituses, et Reformierakonna ja Keskerakonna valitsuse koalitsioonilepingu üheski punktis ei peegeldu Eesti riigi ülesanne tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilitamine läbi aegade:

Lugesin täna uut koalitsioonilepingut. Üks ülimalt kõnekas tähelepanek:
Koalitsioonileppes pole ÜHTEGI korda
Kasutatud sõnu “eesti rahvas (või rahvus)” või “eesti kultuur.”
Sõna “eestlane” julgetakse tarvitada ÜHEL korral, osundan: “Teeme hajalas elavate eestlastega side pidamise ……võimalikult sujuvaks.”
Aitäh sellegi eest ehk siis õiguse eest olla eestlane hajalas ja pidada kellegagi sujuvat sidet.
Eesti põhiseaduse järgi on Eesti riigi ülesanne tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade. Ning see printsiip määratleb Eesti riigi kui rahvusriigi.
Seega, rahvusriiklus kui väärtuseline kategooria leppes ei peegeldu, mis ei tähenda, et see tekst on iseenesest rahvusriigi vastu, ta on ennast loojate tahtel lihtsalt rahvusriigi käsitlusest VABASTANUD.
Kui peate seda teavet oluliseks, palun jagage!

Siiski, lepingus on näiteks järgmine punkt:

“Tagame kõigile rahvusgruppidele Eestis oma rahvuskultuuri arendamise võimalused.” Selles lauses ei ole küll Urmas Reinsalu välja pakutud sõnapaare, ent see hõlmab ka eesti kultuuri arendamist. Tõsi, endine välisminister võis mõelda eestlaste kultuuri prioritiseerimist.

Kui sõna “eestlane” on kasutatud lepingus tõesti vaid ühe korra, siis on lepingus kaks punkti, kus on mainitud samasõnatüvelist sõna “eestlus”. Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi tähendab see eesti rahvuslust või eestimeelsust.

1. Toetame kõikjal maailmas eestlust ja väliseesti kogukondi, nende koole, kultuuriüritusi ja suhtlust Eestiga (eesti keele õpe, Eesti uuringud).

2. Kaasame globaalset Eesti kogukonda ja teostame üleilmse eestluse programmi.

Olenevalt sõnapaaridele “eesti rahvas”, “eesti rahvus” ja “eesti kultuur” omistatud tähendustest, võib koalitsioonilepingust leida veel sobivaid punkte:

Tagamaks Eesti inimestele võimaluse osa saada nii kõrgkultuurist kui osaleda rahvakultuuri edendamisel, arvestame kultuurirajatiste planeerimisel regionaalset tasakaalu ja meie kultuurilise mitmekesisuse edendamist.

Põhiseaduse järgi on Eesti kui riigi ülesanne ka eesti keele säilimise tagamine. Ka selle kohta on lepingus punkt:

Kindlustame eesti keele väärtustamise ja püsimajäämise teaduskeelena, tagame riigipoolse toetuse eesti keele arengu teadustegevuseks. Eesti keele uurimine on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ning keeletaristu on innovaatiline, avatud ja mitmekesine. Toetame eesti keele arendamist digitaalajastule kohaselt.


Võrdleme uut koalitsioonilepingut eelmise valitsuse leppega. Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsuse koostatud tekstist võib leida kuus punkti, kus esinesid sõnapaarid “eesti rahvas”, “eesti rahvus” või “eesti kultuur”:

1. Meie olulisim ülesanne on kindlustada Eesti rahva ja iseseisva ning kaitstud Eesti püsimine.

2. Vabariigi põhiseaduse preambulis sätestatust tagame eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade.

3. Toetame eesti rahvuskultuuri tutvustamist ja viimist laia maailma ning eesti keele ja kultuuri hoidmist, arendamist ja uurimist kaasates meie kogukondi välismaal ja hea tahte saadikuid.

4. Toetame Eesti laulu- ja tantsupeotraditsiooni jätkumist, väärtustades koorijuhte ning tantsuõpetajaid. Jätkame riigi poolt toetatud programmidega, et tagada eesti rahvakultuuri säilimine.

5. Tagame kõikidele rahvusgruppidele Eestis oma rahvuskultuuri arendamise võimalused koos vabadusega integreeruda eesti rahvuskultuuri.

6. Mitmekesistame ja arendame lõimumispoliitikat. Toetame inimeste lõimumist Eesti ühiskonna ja eesti kultuuriga.

Neist kuuest punktist esimesed kaks on sellisena kirjas juba põhiseaduses. Need üldsõnalised tõdemused on iga valitsuse kohustuseks sõltumata sellest, kas need on koalitsioonilepingus samas sõnastuses üle rõhutatud. Punktid 3-6 on aga konkreetsed viisid põhiseaduses toodu täitmiseks – nö rakendussätted, mille põhjal võib hinnata koalitsiooni pühendumist eesti keele-kultuuri säilitamisele. Igaühele neist leiab vaste ka uuest koalitsioonilepingust:

3. Eesti keele ja kultuuri arendamine välismaal: siinses faktikontrollis on uue lepingu sarnane punkt eelpool juba toodud.

4. Laulu- ja tantsupeotraditsioon uues lepingus: “Hoolitseme Eesti laulu- ja tantsupeoliikumise järjepidevuse eest. Kaasame rahvuskultuuri edendamisse rahvuskaaslasi kogu maailmast, tagame nende loodud kultuuripärandi säilitamise kodumaal.”

5. ja 6. Integreerumine-lõimumine uues lepingus: “Pakume venekeelsele elanikkonnale riigipoolse programmi kaudu eesti keele õpet.” Samuti: “Käivitame eestikeelse hariduse tegevuskava, et anda kõigile võrdne võimalus osaleda ühiskonna- ja tööelus ning jätkata õpinguid järgmisel haridustasemel. Eraldame lasteaedadele ja koolidele vajaliku rahastuse, mis võimaldab korraldada õppeprotsessi eesti keeles, tagades kvaliteetse hariduse. Toome haridusasutustesse vastava kvalifikatsiooniga lisaõpetajaid.”

Võib küll tõdeda, et uus koalitsioonileping on varasemaga võrreldes vähem “rahvuslik”, näiteks ei esine selles erinevalt eelnevast leppest sõnapaari “isamaaline kasvatus”. Kuidas iganes aga hinnata uue koalitsiooni rahvuslikku meelsust, on liialdus öelda leppe teksti põhjal, et valitsus on ennast “rahvusriigi käsitlusest vabastanud”. See kehtib eriti juhul, kui võrrelda uut koalitsioonilepingut selle leppega, mille väljatöötamisel Reinsalu ise osales – erinevus ei ole nii suur.

Eksitav
Väide on tõene, aga esitatud tõde moonutaval viisil.

Klikisäästja lugude ilmumisest teadasaamiseks jälgi meie Facebooki-lehte.

Kategooriad
Faktikontroll

FAKTIKONTROLL | Elu24 terviserubriik avaldas kahtlase Russia Today uudise Covid-19 vaktsiini “kõrvaltoimest”

Herman Kelomees
toimetaja

“Murest murtud poeg: ema sai Covid-19 vaktsiinist jäädava ajukahjustuse”

tervis.elu24.ee 22. jaanuaril 2021

Nii pealkirjastas Elu24 loo, milles väidetakse, et üks USA-s Louisiana osariigis elav naine on hakanud Covid-19 vaktsiini tõttu kontrollimatult värisema. Olgu lisatud, et Elu24 terviselugude kirjutajate-toimetajate näol ei ole tegemist meditsiiniharidusega inimeste või muul viisil terviseteemade ekspertidega. Russia Today on Vene riigile kuuluv võimulojaalne väljaanne, USA peavoolumeedias sel teemal uudist avaldanud ei ole.

Politifact, üks USA tuntumaid faktikontrollisaite, võttis 20. jaanuaril teema ette. Leht kirjutab, et ei naine ega tema poeg ei ole vaktsiiniskeptikud. Vastupidi, naine töötab tervisekliinikus ning oli vaktsineerimist oodanud.

Politifact ei suutnud leida tõendeid sellest, justkui oleks naise tervisehäda tekkinud vaktsiini kõrvaltoimel. Vaktsiini tootnud Pfizer ütles, et uurib juhtumit, ent et praeguseks ei ole kirjeldatud tervisenähtude seos vaktsiiniga kinnitust leidnud. Firma lisas, et naisel esinenud häiret ei ole teistel vaktsineeritutel tekkinud.

Politifactiga rääkinud meditsiiniteadlased juhtisid tähelepanu tõigale, et kui vaktsineeritakse väga suurt kogust inimesi, kipuvad inimesed teinekord valesid järeldusi tegema. Eiratakse loogika üht põhitõde: kui ühele sündmusele järgneb teine, ei tähenda see automaatselt, et esimene sündmus on olnud teise põhjuseks. Tegemist võib olla kokkusattumusega. Kui vaktsineeritakse miljoneid inimesi, siis on statistiliselt paratamatu, et mõnedel inimestest tekib pärast vaktsineerimist tervisehäda. See on nii sõltumata sellest, kas häda põhjustajaks oli vaktsiin või mitte.

Kuigi antud juhtumi puhul pole praegu lõplikku tõestust kummagile versioonile, on teada, et Pfizeri vaktsiini on saanud USA-s pea kümme miljonit inimest. Louisiana naisega seotud juhtum on selles kontekstis äärmiselt haruldane.

Kahtlane
Väitja ei ole pakkunud tõestust olukorras, kus seda on mõistlik eeldada.

Klikisäästja lugude ilmumisest teadasaamiseks jälgi meie Facebooki-lehte.

Kategooriad
Faktikontroll

FAKTIKONTROLL | Jaapanlased eitavad jõuliselt Tokyo mängude ärajäämise kõlakat

Herman Kelomees
toimetaja

“Meedia: Jaapani valitsus otsustas Tokyo olümpiamängud tühistada”

sport.postimees.ee 22. jaanuaril kell 9.23

Postimees viitab Briti ajalehes The Times ilmunud loole. “Otsus olevat juba langetatud, kuid nüüd mõeldakse, kuidas seda maailmale ja Rahvusvahelisele Olümpiakomiteele (ROK) teatada,” kirjutab lehe spordiportaal.

Erinevalt ERRist, Delfist ja Õhtulehest ei ole Postimees välja toonud, et ametlikud allikad eitavad vähemalt avalikult Timesi loo paikapidavust. Teised kolm väljaannet on selle tõiga ka pealkirjas ära toonud.

“Ma pole sellisest mõttest kuulnudki,” ütles Tokyo kuberner Yuriko Koike Associated Pressile. Ta lisas, et ehk peaks kaaluma vastumeetmeid Briti väljaandes toodud väidete suhtes.

“Valmistab pettumust, et Times tegeleb tabloidiliku ajakirjandusega ja kasutab mitteusaldusväärset allikat,” ütles Reutersile mängude korralduskomitee liige.

Kahtlane
Väitja ei ole pakkunud tõestust olukorras, kus seda on mõistlik eeldada.

Klikisäästja lugude ilmumisest teadasaamiseks jälgi meie Facebooki-lehte.

Kategooriad
Faktikontroll

FAKTIKONTROLL | Kaja Kallas lahjendab Keskerakonnale esitatud kahtlustust

Herman Kelomees
toimetaja

Ajakirjanikud küsisid peaministrikandidaat Kaja Kallaselt (Reformierakond), miks moodustatakse valitsust koos Keskerakonnaga, kuigi see on saanud järjekordse kuriteokahtlustuse. Kallas nentis, et ta eelistaks moodustada valitsuse parteiga, mis pole korruptsiooniskandaaliga pihta saanud. Samas on ta toonud välja, et skandaalsele Porto Franco keskusele laenu andmise otsustas valitsus tervikuna.

“Porto Franco otsuse taga oli ju terve valitsus – kõik valitsuserakonnad.”

Kaja Kallas ETV “Aktuaalses Kaameras” 13. jaanuaril

ETV “Ringvaates” 14. jaanuaril: “See otsus on tehtud ju valitsuse poolt.”

Keskerakonnale (ja tema peasekretärile Mihhail Korbile) esitatud kahtlustus on küll seotud Porto Francoga, ent valitsus ei ole juhtumiga seotud. Kahtlustuse kohaselt olevat Korb küsinud Keskerakonnale altkäemaksu selleks, et saada teene Tallinna linnalt. Teeneks pidi olema sobiva hinnaga võimalus Porto Franco juurdepääsuteede rajamiseks. Just seetõttu otsiti läbi ka Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti ning abilinnapea Eha Võrgu kabinet.

Et Keskerakond on Tallinnas juba aastaid üksi võimul, ei saa antud kahtlustust teiste erakondadega seostada. Kaja Kallase väide – riigilaen anti Porto Francole valitsuse otsusega – on tõene, ent ei puutu antud juhul asjasse.

Eksitav
Väide on tõene, aga esitatud tõde moonutaval viisil.

Klikisäästja lugude ilmumisest teadasaamiseks jälgi meie Facebooki-lehte.