Kategooriad
Klikisäästja uurib

KLIKISÄÄSTJA UURIB | Vakra lahkumine tekitab sotsides vastakaid tundeid

Herman Kelomees
toimetaja

Tallinna linnavolikogus Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni juhtinud Rainer Vakra teatas täna poliitikast lahkumisest. Temast saab AS Tallinna Soojus juhatuse liige. Tegemist on keskerakondliku Tallinna linnavõimu alla kuuluva ettevõttega. Erinevad arvamusliidrid on ühismeedias küsinud, miks oli selline otsus vajalik.

Tallinna Soojuses oli seni ainult üks juhatuse liige – Enn Tonka. Ta põhjendas linnameediale, miks võitis 81 kandidaadiga konkursi just Vakra: “Intervjuu käigus tekkis meil arusaam, et Rainer Vakral on olemas nii ametikohale vajalikud eeldused kui ka selge ülevaade soojamajanduse korraldusest. Silma paistis tema selge visioon juhatuse liikme ülesannetest, majandustegevuse korraldamisest ja investeeringute planeerimisest, samuti tema suundumus tulemustele ja koostööle.”

2019. aastal kirjutas Eesti Ekspress sellest, kuidas Keskerakonna esimees Jüri Ratas olevat pakkunud Vakrale Nõmme linnaosavanema kohta. ERR-i ajakirjanik Indrek Kiisler küsis täna Vakralt: “Kas olete järjekordne näide sellest, kuidas Keskerakond meelitab üle Tallinna volikogus opositsioonierakondade liikmeid, pakkudes väga häid tingimusi?” Sellele küsimusele vastas Vakra eitavalt ning lisas, et ta ei plaani Keskerakonda astuda ega nende nimekirjas sügisestel kohalikel valimistel kandideerida.

Ma soovin sotsiaaldemokraatidele edu ja ma arvan, et nad on rõõmsad, et nende liige saab minna oma erialal ennast teostama.

Sotside ridadest lahkunud Rainer Vakra intervjuus ERR-ile.

Klikisäästja uuris, kas Vakra hinnang sotside meeleolule peab paika. Inimesed, kes on kursis erakonna tegemistega pealinnas, ei ole ühel meelel. Osad kardavad, et mehe lahkumine on tagasilöök partei valimiskampaaniale. On neid, kes avaldavad toetust Vakra järel Tallinna sotside juhiks saanud Raimond Kaljulaidi avaldusele. Selles tänas partei linnapeakandidaat Vakrat tehtud töö eest ning tutvustas seejärel sotside KOV-valimiste tiimi liikmeid.

Pärast 2019. aasta Riigikogu valimiste kehva tulemust lausus toonane erakonna esimees Jevgeni Ossinovski: “Kindlasti mõjutas meie valimistulemust vahetult enne valimisi lahvatanud Raineri plagiaadiskandaal.” Tänaseks on Vakra bakalaureusetöö uuesti kaitsnud.

Osa sotse tunnevad Vakra lahkumisega seoses tõesti rõõmu, ent seda rohkem Vakrast lahtisaamise, kui temale kaasaelamise tõttu. Põhjuseks tuuakse nii plagiaadiskandaaliga seotud mainekahju kui ka muud usaldusega seotud küsimused.

Klikisäästja lugude ilmumisest teadasaamiseks jälgi meie Facebooki-lehte.

Kategooriad
Klikisäästja uurib

KLIKISÄÄSTJA UURIB | Louis Freeh’ ja vangi mõistetud Rumeenia suurärimehe viis kokku Bideni poeg

Herman Kelomees
toimetaja

Rahandusminister Martin Helme poolt palgatud FBI ekspeadirektor Louis Freeh on Bidenite “peresõber” – nii kirjutab Eesti Ekspress “Sahinate” rubriigis. Leht märgib, et Freeh kuulub Bideni 2015. aastal surnud poja auks nimetatud heategevusfondi nõukogusse. Klikisäästjas tekitas see sahin uudishimu. Uurisime, mida Bidenite-Freeh läbisaamise kohta avalikest allikatest leida võib.

2014. aastal sattus Louis Freeh eluohtlikku autoõnnetusse. Haiglas taastudes edastas ta tänusõnad heade soovide eest seitsmele inimesele, keda ta nimetas enda headeks sõpradeks (dear friends). Nimede seast leiab ka Joe ja Beau Bideni. Viimane teenis sel ajal veel Joe Bideni koduosariigi Delaware’i justiitsministrina, ent põdes juba toona glioblastoomi – ravimatut ajuvähki, mis võttis elu ka legendaarsetelt senaatoritelt Ted Kennedylt ja John McCainilt.

Freeh ja Martin Helme kokku viinud investeerimispankur Ragnar Meitern ütles mullu Postimehele, et Joe Biden on olnud Louis Freeh’ naaber 30 aastat.

Bidenite ja Freeh hea läbisaamine paistab olevat avaldunud ka rahvusvahelises mõjuäris. 3. augustil küsis Indrek Kiisler (ERR) Martin Helmelt, kas vastab tõele, et välisministeerium olevat soovitanud Freeh’d mitte palgata. Minister vastas: “Välisministeeriumi memos oli juhitud tähelepanu Freeh puhul küll mõnedele asjadele, mis on ka hiljem meedias olnud, mõningatele kaasustele, näiteks Rumeenia kaasusele, aga mingit selgesõnalist soovitust, kuidas käituda, et ärge tehke või tehke teistmoodi, niimoodi välja tuua ei saanud.”

Helme valetas, nagu kirjutas Eesti Ekspress pärast memo sisuga tutvumist. Memo oli soovitanud Freeh’d mitte palgata. See tõik pole antud loo puhul siiski oluline.


Mida pidas Helme silmas “Rumeenia kaasuse” all?

Mullu 28. juulil kirjutas Eesti Päevaleht, et Freeh’ konsultatsioonifirma abistas Rumeenias Gabriel Popoviciud. Tegemist on kinnisvaraärimehega, kes on korruptsiooniskandaaliga seoses seitsmeks aastaks vangi mõistetud. Üks osa abist, mida Freeh Popoviciule osutas, oli endise New Yorgi linnapea ja Donald Trumpi advokaadi Rudy Giuliani kiri Rumeenia presidendile: “Kirjutan, et väljendada enda muret Rumeenia õigusriigile tekitatud kahju pärast, mida põhjustatakse tõhusa õigusemõistmise ettekäändel.” Kirjas ei mainita otsesõnu Popoviciud, ent oli teada, et Freeh on tema palgal. Samuti oli teada, et Freeh ja Giuliani on aastakümneid sõbrad olnud. Freeh oli üks neist, kes toetas Giuliani ebaõnnestunud presidendikampaaniat 2008. aastal.

Giuliani tunnistas, et kirja saatmise “teenuse” eest tasus Freeh Group International Solutions. Tegemist on lobifirmaga, mille klientide seas on olnud ka Danske panga rahapesuga seotud ettevõte Prevezon – selle fakti tõttu mullusuvine skandaal Eestis tekkiski. Rumeenia suursaadik Washingtonis väitis vastuseks Giuliani kirjale, et kirja taga on lobitöö, mille on algatanud inimesed, kes on huvitatud õiguslike probleemidega seotud isikute abistamisest. Selle väljaütlemise pärast sai saadik ülemustelt nahutada – tegemist polevat olnud Rumeenia ametliku seisukohaga.

2019. aasta oktoobris kirjutasid nii NBC News kui ka New York Times mõjukatest ameeriklastest, kes Gabriel Popoviciud abistasid, sealhulgas Freeh’st ja Giulianist. Selgub, et ka Rumeenia juhtumi puhul oli Freeh’l omamoodi Ragnar Meiterni sarnane soovitaja, kelle initsiatiivil Freeh ja tema tulevane klient kokku said. Kui Freeh’-Popoviciu koostöö algas 2016. aastal, siis juba aasta varem oli Popoviciu võtnud enda palgale Hunter Bideni, president Joe Bideni noorema poja.

Tänane president oli siis veel Barack Obama asepresident. Pole tõendeid sellest, justkui oleks Hunter Biden müünud enda isa mõjuvõimu, kuigi Donald Trumpi toetajad on selliseid väiteid hulgi levitanud. See kehtib nii Rumeenia kui ka rohkem tähelepanu saanud Ukraina ja Hiina tööotsade puhul, mille Hunter Biden vastu võttis. Kui Joe Biden 2014. aastal asepresidendina Rumeeniat külastas, ärgitas ta sealseid võime innukamalt korruptsiooniga võitlema.

USA võimuskeene: pendelränne poliitika ja lobi vahel

New York Timesi allika kohaselt konsulteeris Hunter Biden Freeh’ asjasse kaasamise teemal Mark Gitensteiniga, kes oli president Barack Obama nimetatud suursaadik Rumeenias aastatel 2009 kuni 2012. Ühtlasi on ta pikaaegne Joe Bideni tiimiliige juba ajast, mil Biden oli senaator. 2009. aastal Bucharestis peetud kõnes nimetas Joe Biden Gitensteini lausa enda parimaks sõbraks. “Oleme kasvatanud teineteise lapsi,” lausus toonane asepresident.

Gitenstein on pidanud lobisti ametit nii enne kui ka pärast suursaadikuna töötamist. 18. märtsil 2013 teatas lobifirma Mayer Brown Gitensteini taasliitumisest nende tiimiga. Esimest korda oli ta seal ta seal tööle hakanud juba 1989. aastal. Teates lausub Gitenstein: “Rumeenias ja mujal Kesk- ja Ida-Euroopas on majandusvõimalusi palju ning minu kogemused ja kontaktid regioonis aitavad klientidel neist kasu lõigata.”

Gitenstein on Bideni lähiorbiidil tänaseni tähtis tegelane. Politico nimetas teda 23. detsembril ilmunud loo pealkirjas “Bideni salajaseks võimuvahendajaks (power broker)”. Selle loo sõnul mängis Gitenstein Bideni ametisse astumise eel üleminekut korraldavas toimkonnas võtmerolli. Samal ajal tegutseb ta jätkuvalt ka Rumeenias. Pärast saadikuametist lahkumist sai temast Rumeenia omandireformi kompenseerimise fondi nõukogu liige. Fondi kodulehe andmetel lõpeb tema ametiaeg nõukogus septembris 2022.

Hunter Biden lubab isa ametiajal jamadest hoiduda

2019. aastal ABC Newsile antud intervjuus tunnistas Hunter Biden, et välismaise raha vastuvõtmine oli viga, ent seda eeskätt kuvandi pärast – tekkis võimalus tema isa ründamiseks. Eetilist möödalaskmist ta ei omaks ei võtnud, ent lubas siiski, et Joe Bideni presidendiks saades ei võta ta vastu ühtegi tööd, mis võib tekitada huvide konflikti kahtluse.

Pärast Joe Bideni valimisvõitu tuli ilmsiks, et Hunter Biden on juba alates 2018. aastast FBI uurimise all. CNN-i andmetel on uurimine seotud tema tööga Hiinas ning saadud tulult maksude maksmisega. Joe Biden on lubanud uurimisse mitte sekkuda.

Klikisäästja lugude ilmumisest teadasaamiseks jälgi meie Facebooki-lehte.