Kategooriad
Uudised

UURIMISE ALL | Müügimees ajab joogivee kohta udujuttu?

Delfi Naistekas esinenud veepuhastusmasinate müügimees esitas kahtlasi väiteid Eesti joogivee kvaliteedi kohta. Tehnilise Järelevalve ja Tarbijakaitse Amet alustas tema suhtes menetlust.

Sisuturundusloos väidetakse, et meie kraanivesi ei ole puhas ning me kõik peaksime maksma 450 eurot, et soetada üks korralik veepuhastusseade.

Kraanivesi ei ole nii puhas ja ohutu, kui seda propageeritakse.

Andri Peetso, veepuhastusmasinate müügimees Delfi Naisteka podcastis
Kas tõesti peaks puhta joogivee nimel välja käima keskmise sülearvutiga hinnaga võrreldava summa?

“Tallinna Ülemiste veepuhastusjaama vesi on väga kvaliteetne joogivesi, mis vastab Euroopa Liidu ja Eesti normidele,” ütles TalTechi materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi professor Marina Trapido. “Ülemiste jaamas kasutatakse kaasaegset tehnoloogiat, et kindlustada joogivee ohutus”. 

Kvaliteedi kontrollimiseks võetakse proove veevärgist ning ka tarbijatelt. Joogivee teemadega tegeleb Terviseamet, mis teostab järelevalvet. Erinevad veepuhastusseadmed on mõeldud kasutamiseks hajuasustusega kohtades, kus puudub ühisveevärk. “Nende seadmete kasutamisega on seotud teatud ohud, näiteks joogivee saastumine kui seadmete hooldamine ei toimu ettenähtud sagedusega,” lisas Trapido, kes on Eesti Teadusagentuuri faktikontrollialgatuse “Kust sa tead?” üks ekspertidest.

Terviseamet nõustub Trapidoga: joogivee kvaliteet on Eestis kõrgel tasemel. Iga lisafilter on veevoolule takistuseks ning õige hoolduse puudumisel kipub hoopis vee kvaliteeti halvendama.

Kallite veepuhastajate müüja Andri Peetso suhtes on Tehnilise Järelevalve ja Tarbijakaitse Amet (TTJA) algatanud menetluse. Et menetlus on pooleli, ei nõustu amet täpsemaid asjaolusid avaldama. Ametil on õigus teha ettekirjutus, selle täitmisest keeldumisel võib määrata sunniraha.

Müügimees: see on poliitiline mäng!

Andri Peetso, mida tarbijakaitse teile ette heidab?

Probleem oli väitega, kus ma ütlesin, et kraanivett ei ole tervislik juua. Absoluutselt ei ole, sest see on beyond any doubt ära tõestatud, et kahjulikud mõjud on väga suured. Lihtne fakt Ameerika näitel ütleb, et kogu toodetavast veest üks protsent läheb joogiks. Puht majanduslikult ei ole otstarbekas puhastada vett nii, et see sobiks joogiks. Kloreerimise kõrvalproduktid ja muud puhastamise kõrvalproduktid. Näiteks plii ohutut taset ei ole olemas. Kõik need desinfitseerimise jääkained-kaasained. Bakterid ja viirused, hormoonid, retseptirohud – see kõik on seal (kraanivees – toim) olemas.

Kui mingi riiklik organisatsioon otsustab, et nüüd on meil standardid, et vesi ei kahjusta tervist… Need asjad on kumulatiivsed. See ei tee vett ohutuks. Keegi võib oma nahka kaitsta poliitilistel põhjustel ja öelda, et vesi on ohutu, et inimesed mässama ei hakkaks. Ajalooliselt on seda väga palju kinni mätsitud ja tõestust on väga palju, et vesi ei ole ohutu. See on poliitiline mäng.

Kas teil on haridus või taust, mis teid selle teema eksperdiks teeb?

Formaalharidust ei ole, aga ma ei olegi formaalhariduse toetaja. Ma olen teinud koostööd ülikoolide teadlastega ja kogu mu töö on seisnenud teaduses töötamises juba palju aastaid.

Millise ülikooli teadlastega olete koostööd teinud?

Stanfordiga, Tartu Ülikooliga… mis see kolmas oligi. Ma jään vastuse võlgu, aga tervise valdkonnas toimetan Eestis, Ameerikas ja mujal.

Stanford on päris kõva ülikool, kellega sealt te koostööd tegite?

Ma hetkel ei saa seda öelda, see oli seotud toidulisandite arendamisega, mitte veega.

See vee asi on lihtsalt kõrvalprojekt. Ma absoluutselt ei toeta formaalharidust ja akadeemilist elitismi. Ma olen täiesti selle kõige vastu ja ma olen veendunud, et ülikoolis õppimine on kõige aeglasem meetod. Formaalharidus on loodud inimestele, kes ei jõua piisavalt kiiresti õppida. Formaalharidus on pandud paika kõige aeglasemate järgi. Ise õppimine on kiirem.

Andri Peetso väited vee kohta on leitavad tema blogis.

Herman Kelomees
faktikontrollija

Klikisäästja osaleb Eesti Teadusagentuuri algatuses “Kust sa tead?“.

Klikisäästja lugude ilmumisest teadasaamiseks jälgi meie Facebooki-lehte.

Kategooriad
Uudised

TÖÖKUULUTUS | Klikisäästja otsib faktikontrolli- ja uudisteportaali PEATOIMETAJAT

Jaanuaris alustanud Eesti esimene faktikontrolliportaal otsib juhti, kes:

  • Suudab ühildada Klikisäästja faktikontrolliportaali ja Facebooki-lehe loogiliseks tervikuks. Omal kohal peavad olema kaasahaarav kirjutamine, huumor ning sisu, mis inimesi huvitab.
  • Suudab leida kaasautoreid ja kommenteerijaid teemades, mis vajavad asjatundja pilku.
  • Tegutseb portaalile lisarahastuse leidmise nimel.

Peatoimetaja ameti puhul ei ole välistatud ei täiskoormusega ega ka osakoormusega töötamine. Töökoormus sõltub läbirääkimiste tulemustest ja kandidaadi visioonist.

Anna enda huvist teada hiljemalt 26. märtsil: info@klikisaastja.ee

Kategooriad
Uudised

OTSEPILT JA -BLOGI | Euroopa ravimiamet teatab kell 18, kas AstraZeneca vaktsiin on turvaline

“Rootsi peatas AstraZeneca kasutamise.”

“Ka Läti peatas AstraZeneca kasutamise.”

“Hispaania peatas samuti AstraZeneca vaktsiini kasutamise.”

Pealkirjad Eesti ajakirjanduses.

AstraZeneca vaktsiini kasutamine peatati paljudes riikides, et uurida vaktsiini seost vaktsineeritutel tekkinud trombidega. Samas ei ole tuvastatud, et AstraZeneca vaktsiini saanutel oleks tekkinud trombe rohkem, kui muudel inimestel. See tähendab: siiani pole toodud põhjendust, miks vaktsiini kasutamine peatatud on.

Selguse peaks tooma Euroopa Ravimiameti kell 18 algav pressikonverents:

OTSEBLOGI

18.47 Pressikonverents on lõppenud. Ilusat õhtut! Loe ka TÜ teaduri ja perearstikeskuse üldarsti kommentaare:

18.45 Ajakirjanik: “Kas vaktsiini kasutamise asjatu peatamine maksis elusid?” Cooke vastab üllatavalt otsekoheselt: “Jah.”

18.43 Euroopa ravimiameti juht Emer Cooke: “Meie ülesanne on anda riikidele parim võimalik teaduspõhine info, et nad saaksid seda arvesse võttes otsuseid teha.”

18.38 Vaatamata selgetele sõnumitele vaktsiini ohutuse kohta ei soovi ameti juht Emer Cooke öelda, kuidas riigid käituma peaksid.

18.36 Dr Straus: “Isegi nende üksikute juhtumite puhul ei ole tõestatud, justkui oleks need AstraZeneca vaktsiini poolt põhjustatud.”

18.26 Püütakse anda võimalikult palju kindlustunnet, et trombijuhtumeid uuritakse, ent sõnum tervikuna on selge: pole mingit põhjust AstraZenecat mitte kasutada, seda mitte ühegi inimrühma puhul.

18.21 Dr Straus: “Oleme püüdnud mõista, mis on üksikute trombijuhtumite taga. Tuleb siiski öelda, et vaktsiinist palju trombiohtlikum on koroonaviirusesse haigestumine.”

Londoni Imperial College’i haigla arst Dr Helgi Johannsson: “AstraZeneca vaktsiin on ohutu ja tõhus. Trombijuhtumite arv vaktsineeritute seas on lausa madalam, kui mittevaktsineeritute seas. Kas saaksime nüüd teema sinnapaika jätta ja jätkata vaktsiinidega elude päästmist?”

18.14 Vaktsiin aitab trombe ära hoida palju rohkem, kui ta neid põhjustada võib.

18.13 Miljonite vaktsineeritute seas on täheldatud üliväikest arvu trombijuhtumeid, mida vaktsiini katseperioodil ei tuvastatud (katsetes osaleb tavaliselt 30 tuhat inimest).

18.12 Dr Straus: trombide arv AstraZenecaga vaktsineeritute seas on lausa madalam, kui populatsioonis üldiselt.

18.09 Dr Sabine Straus, riskide hindamise komisjoni juht: “Vaktsiin on tõhus ja turvaline ning selle kasud kaaluvad kahjud mäekõrguselt üle.”

18.07 Cooke: “Tuhanded surevad Euroopas iga päev, seetõttu pidasime vajalikuks teha see uurimine meie kõrgeimaks prioriteediks. Oleme toonud kokku Euroopa parimad eksperdid trombide teemal.”

18.06 Rõhutakse siiski taas, et tegemist on väga harvate juhtumitega.

18.05 Esines väike arv tõsiseid juhtumeid ning päris kindlalt ei saa väita, et seost vaktsiiniga polnud üldse.

18.04 Euroopa ravimiameti juht Emer Cooke: “Teaduslik tõestus on kindel: see vaktsiin on tõhus ja efektiivne. See ei tekita tavalisest suuremat trombiriski.”

18.02 Juba avasõnavõtus kasutab ameti kommunikatsioonijuht terminit “harvad trombijuhtumid”.

18.00 Pressikonverents on alanud.

17.42 Tere õhtust! Et AstraZeneca vaktsiinide osas on niivõrd palju hirme üles köetud, pühendame sellele teemale meie esimese otseblogi. Kell 18 peaks selguma, kas õhku paisatud muredel on mingit alust.

Klikisäästja lugude ilmumisest teadasaamiseks jälgi meie Facebooki-lehte.

Kategooriad
Uudised

AKTUAALNE KAAMERA 65 | Kuus saadet, mis on veel kauem eetris olnud

Klikisäästja soovib ETV “Aktuaalsele kaamerale” sünnipäeva puhul palju õnne! Oleme tänulikud vaatajad. Televisiooni ajalugu tunneb aga veelgi kauem eetripingele vastu pidanud ja põlvkondade kaupa vaatajaid paelunud saateid.


ERR-i teleuudiste juht Liisu Lass Aktuaalse Kaamera sünnipäeval Twitteris.

Vähemalt alates 1956. aastast televaatjaid ekraani ette naelutanud programme ei ole tõesti teab mis palju, ent ainuüksi ingliskeelses televisioonis leidub mitmeid.

6. Tonight Show (NBC)

Kaks aastat enne AK-d (1954) alustas USA-s maailma esimene igaõhtune nalja- ja meelelahutussaade. Eesti teletegijatele osutus formaat liiga kõvaks pähkliks, aga proovitud on. TV3 kavas oli omal ajal neli korda nädalas “Täna õhtul Alex Lepajõe”. Õhtulehes kurtis Lepaõe 2003. aastal: “Eestlased ei saa minu saatest aru”.

Tonight Show suurim legend oli Johnny Carson, täna veab saadet Jimmy Fallon.

Lõik hiljutisest “Tonight Show” osast.

5. Panorama (BBC)

ETV “Pealtnägijaga” sarnanev uudistemagasin alustas Ühendkuningriigis 1953. aastal. Saate kõrghetkeks osutus skandaalne intervjuu printsess Dianaga, kus prints Charlesist lahutanud naine rääkis avameelselt purunenud suhtest troonipärijaga. “Meid oli selles abielus kolm,” ütles Diana, viidates tänasele Cornwalli hertsoginnale Camillale.

Intervjuu on taas päevakajaline, prints Harry ja Meghan Markle’i intervjuu Oprah’le on justkui uue põlvkonna versioon avalikust mässust Briti kuningakoja vastu.

4. ABC uudised

Kanal alustas enda igaõhtuse uudistega õige varsti pärast “Panoramat”. Täna on see Ameerika vaadatuim uudisteprogramm.

3. Today (NBC)

NBC käivitas 1952. aastal USA-s ka esimese meie “Terevisiooni” või “Ringvaate” tüüpi saate “Today”. Selle üks viimase aja kuulsamaid momente leidis aset 2017. aastal, kui satuti #metoo liikumise keskmesse. Selgus, et 20 aastat “Todayd” juhtinud Matt Lauer oli pidevalt naisi ahistanud ja sündsusetult käitunud. Süüdistuste avalikuks tulemise järel lasti ta päevapealt lahti.

2. Meet the Press (NBC)

NBC uudistetoimetuse lipulaev sarnaneb ETV “Esimesele stuudiole” või ka saatele “Suud puhtaks”. Esimest korda jõudis see USA publikuni juba 1947, kaheksa aastat enne AK-d. “Meet the Pressi” looja ja esimene ankur Martha Roundtree on ilmselt üks kaasaegse ajakirjanduse ajaloo tähelepanuväärsemaid naisi – edaspidi on saadet juhtinud vaid mehed.

1952. aastal mainekat Peabody ringhäälingupreemiat vastu võttes hoiatas Roundtree: “Pressivabadusest rääkides ei tohi me kunagi unustada: see on pidevalt rünnaku all mitte ainult välismaal, vaid ka siinmail. Enamikes riikides on pressivabadus hävitatud. Ärgu keegi uskugu, et see ei või siin juhtuda.”

1. CBS-i uudised

Juba 1941. aastal, pea 15 aastat enne AK esimest ülekannet, alustas USA telekanal CBS kaks korda päevas uudiste näitamist. Nemad lasid eetrisse ka esimese breaking news eriülekande, kui 7. detsembril 1941 ründas Jaapani õhuvägi Pearl Harborit.

1962. aastal võttis saate juhtimise enda peale Walter Cronkite, vast kõigi aegade legendaarseim uudisteankur. Televisiooni ajaloost leiab vähe kaadreid, mis oleks raputanud maailma sama palju, kui Cronkite’i teade 22. novembril 1963: “CBS-i uudistetoimetus teatab, et Dallases tulistati president Kennedy autokolonni pihta kolm lasku.”

Walter Cronkite teatab president John F. Kennedy tapmisest.

Täna õhtul (11. märtsil) kell 20 on ETV eetris “AK 65“, mis avab Eesti vanima uudistesaate telgitaguseid.

Klikisäästja lugude ilmumisest teadasaamiseks jälgi meie Facebooki-lehte.

Kategooriad
Uudised

VEEL ÜKS | Orban pani Ungari Kuku raadio kinni


Klubradio oli Ungari versioon meie raadio Kukust, sest tegemist oli riigi suurima erakätes oleva raadiojaamaga. CNN vahendas kanali uudistejuhi Mihaly Hardy sõnu: “Ungaris tegutseb hiiglaslik, paisuv propagandamasin, mille on üles ehitanud valitsus. Klubradio oli väike auguke, kust õhk pääses välja. Seetõttu pidid nad selle sulgema. Nii saavad nad luua enda propagandat inforuumis, milles Ungari tegelikkus ei peegeldu.”

USA välisministeerium on avaldanud raadio kinnipanekuga seoses kahetsust: “USA jagab muret, mida on väljendanud pressivabaduse eest kõnelejad ja ka paljud ungarlased – meedia mitmekesisus Ungaris käib alla.” Sarnase avaldusega esines ka Euroopa Komisjon.

Ungari peaministri Viktor Orbani kõneisiku Zoltan Kovacsi sõnul on Klubradio sulgemine jaama enda süü. Nad olevat rikkunud meediaväljaandeid puudutavaid reegleid.

Orbani partei kontrollib enda suure enamusega parlamendis juba kümme aastat riigi seadusi. 2010. aastal vabadel valimistel sellise positsiooni saavutanud Fidesz alustas seejärel vabadusekraanide kiiret kinnikeeramist. Nii kindlustati enda edu ka edasisteks valimisteks. Näiteks otsustavad Zoltan Kovacsi nimetatud meediareeglite järgimise üle Orbani valitsuse nimetatud inimesed.

Klubradiol on koht pikas reas iseseisvatest meediaväljaannetest, mis on Orbani võimu ajal enda sõltumatuse kaotanud. Paljud kanalid on muutunud Orbani liitlastest rahaliselt sõltuvaks. Mõnel puhul seisneb sõltuvus reklaamitulus, aga kohati on meediamajad lihtsalt üle ostetud pärast seda, kui neid on survestatud samamoodi nagu Klubradiot. Mitmed on ka lihtsalt kinni pandud.

Jaam jätkab tegevust vaid internetis.

Herman Kelomees
toimetaja

Klikisäästja lugude ilmumisest teadasaamiseks jälgi meie Facebooki-lehte.

Kategooriad
Uudised

VASTUOLU | Kas kuumutatav tubakas on sama ohtlik nagu sigaret või on seda vara öelda?

Klikisäästjale saadeti vihje: tubakainfo.ee lehel olla eksitav info kuumutatavate tubakatoodete kohta. Tegemist on Tervise Arengu Instituudi (TAI) portaaliga, milles kutsutakse tubaka tarvitamisest loobuma.

Tahtsime teada, kuidas täpselt on need väiteid põhjendatud. Eeskätt huvitas meid küsimus sellest, kas kuumutatav tubakatoode on tõestatult sama ohtlik kui tavasigaret. Kuvatõmmisel nähtava number 3-ga märgistatud viite tagant leiab USA toidu- ja ravimiohutuse ameti ülevaate, mille sisukord algab selliselt:

Esimene teemapeatükk kannab pealkirja: “Tubaka tarvitamise kahjulikkus tuleneb eeskätt sigarettide suitsetamisest.” Teine peatükk: “Suitsuvabad tubakatooted on oluliselt vähem kahjulikud, kui sigaretid.” Tuleb märkida: kuumutatav tubakas on ainult üks suitsuvaba tubaka vorm. Antud uuring räägib neist kõigist korraga.

Foto: tubakainfo.ee

Vaatasime ka tubakainfo.ee lehelt võetud teist viidet, number 4-ga tähistatut. Sealt leiab analoogse dokumendi Saksamaa võimudelt. Viidatakse erinevatele uuringutele, mille kohaselt võib kuumutatavates tubakatoodetes olla oluliselt vähem kantserogeene – vähki tekitavaid ühendeid. Nenditakse, et kui need andmed peaks kinnitatud saama, võib kuumutataval tubakal olla oma roll sigarettide suitsetamisest loobumisel. Seda siiski vaid nende puhul, kellel sigarettidest loobumine ühelgi muul viisil ei õnnestu. Lõpuks järeldatakse: “Kuumutatud tubakatooted ei peaks olema esimene valik suitsetamise kahjude vähendamisel.”

Tubakainfo.ee sõnum antud teemal on aga jäik ning vähe kaalutlev. Toodud tõestusmaterjal ei lähe väitega kokku. Õigupoolest räägib portaal enesele vastu:

  • Väide 1: “Kuigi kuumutatava tubakatoote puhul tubakas ei põle, ei ole ta tervisele ohutum kui tavasigaret.”
  • Väide 2: “Kuumutatud tubakatooted on turul alles uued. Nende lühi- ja pikaajaliste tervisemõjusid uuritakse ning järeldusi on praegu veel vara teha.”

Need kaks lauset ei saa olla samaaegselt tõesed. Kui järeldusi on veel vara teha, siis on järelikult ka vara väita, et kuumutatav tubakatoode ei ole tervisele ohutum (st on vähemalt sama ohtlik), kui tavasigaret.

Tervise Arengu Instituut ütles Klikisäästjale, et number 3-ga tähistatud viite taha oli kogemata sattunud vale dokument. Nüüd on samasse kohta lisatud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa osakonna ülevaade kahjulikest ühenditest kuumutatavas tubakas. Selle sõnul on vara järeldada, et moodsam toode on sigaretiga võrreldes vähem kahjulik.

Klikisäästja peab siinkohal lisama, et meie kirjutajate seas ei ole hetkel antud teema eksperte. Käesolev lugu ei ole mitte kuidagi tõestanud, et mõnda suitsuvaba tubakatoodet peaks tarbima või et nende kasutamine on ohutu – ei ole! Lugu ei ole ka tõestanud, et kuumutatava tubaka tarvitamine on hea viis suitsetamisest loobumiseks. Jääme ootama täiendavate uuringute tulemusi.

Herman Kelomees
toimetaja


Tervise Arengu Instituudi kommentaar

Tänapäeva tubakatoodete turg on läinud väga kirjuks ja tihti tundub tavakasutajale, et tegemist on justkui ühe ja sama tootega, mis tegelikult ei ole nii. See eksitab ja inimesel ei pruugigi olla arusaama, mis toode millist tervisemõju avaldab või jääb ekslik mulje, et tegemist on tervisele ohutu tootega, kuna välimus ja metoodika erinevad tavasigaretist väga palju. Siinkohal tasuks meeles pidada, et ainuüksi nikotiin on tervisele kahjulik ning mitte ükski tubakatoode või tubakatootega sarnanev toode ei ole tervisele ohutu.

Mis on turul uus kuumutatav tubakatoode? Kuumutatavad tubakatooted on nn “hübriidid” e-sigarettide ja traditsiooniliste sigarettide vahel, st need on varustatud seadmega, mis soojendavad toodet ilma, et see aerosooli tekitamiseks põleks. Kuumutatav toode ei ole vedelik, vaid päris tubakas ning nikotiin tuleb tubakast, mida kuumutatakse. E-sigaretis kasutatakse vedelikku (nikotiiniga või ilma), mida kuumutatakse ning see ei sisalda tubakat. Kuna nende sisu on erinev on nende toime ja mõju ka erinev.

Meie andmetel ei ole täna piisavalt palju tõendeid selle kohta, et kuumutatav tubakatoode oleks hea meede suitsetamisest loobumiseks ja samuti pole tõestatud, et see oleks tervisele ohutu. Kuumutatav tubakatoode sisaldab tavasigaretile sarnaseid ühendeid, mis on tervisele kahjulikud. Erinevad uuringud on küll toonud välja, et erinevate kantserogeensete ühendite hulk on väiksem kuumutatavas tubakatootes võrreldes tavasigaretiga (mida ütleb ka meie 4. viide) aga see ei tähenda, et oht tervisele oleks tingimata kuidagi väiksem.

Toksiliste ühendite vähendamine ei ole alati seotud väheneva terviseriskiga. Seda kinnitab ka see, et tõrva sisaldus on tavasigarettides alates 1950. aastast vähenenud peaaegu kahe kolmandiku võrra, siiski ei ole olnud see vastastikuses seoses kopsuvähki haigestumise vastava vähenemisega.

Siinjuures on oluline teada, et kuumutatavatest tubakatoodetest on leitud ühendeid, mida tavasigaret üldse ei sisalda ja ei ole praegu teada, millist mõju need inimese tervisele võivad avaldada. Eraldiseisvad ja tubakatööstuse manipulatsioonidest vabad uuringud näitavad suuremat hulka selliseid ühendeid kuumutatavates tubakatoodetes: tubakaspetsiifilised nitrosamiinid, atsetaldehüüd, akroleiin ja formaldehüüd.

Kuumutatavad tubakatooted olnud turul väga vähest aega, mistõttu ei ole pikaajalisi terviseuuringuid nende kasutajate peal veel läbi viidud. Seetõttu ei saa väita, et tervise seisukohalt oleks kuumutatavad tubakatooted tavasigarettidele “tervislikumaks” alternatiiviks. Ka ükski meie viidatud artikkel ei väida seda, et kuumutatavad tooted oleks kuidagi heaks meetmeks loobumiseks või aitaks rahvastiku tervisenäitajaid parandada.

Riiklikud rahvatervise asutused peavadki olema oma soovitustes konservatiivsed ja ei tohi soovitada midagi, mis võib inimesele kahju teha. Uuringuid nende toodete pikaajalise mõju kohta ei saa veel olla ja ka eri uuringud ei ole omavahel võrreldavad, sest toimub vilgas tootearendus ja tooted ei ole omavahel võrreldavad ja tulemused ülekantavad. Kuni ei ole usaldusväärseid andmeid, on samasugusel konservatiivsel koos Maailma Terviseorganisatsiooniga (WHO) enamik riikidest.

Anna-Liis Kulpas
Tervise Arengu Instituudi alkoholi ja tubaka valdkonna vanemspetsialist

Klikisäästja lugude ilmumisest teadasaamiseks jälgi meie Facebooki-lehte.

Kategooriad
Uudised

EL ja VENEMAA | Josep Borell põgeneb valetamissüüdistuse eest

Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrelli visiit Moskvasse põhjustas pahameeletormi. Talle heidetakse ette nõrka esitust võrreldes Venemaa välisministri Sergei Lavroviga. Eestis toimunud arutelus süüdistati Borelli ka faktiveas.

Hiljuti ametist lahkunud välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa) kirjutas 7. veebruaril Facebookis: “Andsin hommikul intervjuu BBC Worldile seoses Borrelli Moskvas käiguga. Rõhutasin, et tema väide Moskvas, et ükski EL riik ei ole nõudnud sanktsioone (Aleksei) Navalnõi vahistamise eest ei vastanud tõele.” Välisministrina oli Reinsalu teinud 25. jaanuaril toimunud EL välisasjade nõukogul ettepaneku sanktsioonide rakendamiseks.

“Kas ta valetas?” Nii küsiti Borelli sõnade kohta tema esindajalt.

Kõrge esindaja ütles, et sel momendil ei olnud ühtegi konkreetset ettepanekut.

Peter Stano, EL välisteenistuse kõneisik 8. veebruari pressikonverentsil

Stano rõhutas sõna “konkreetset”. Borelli väide oli EL ametlike kanalite vahendatuna selline: “Mis puutub sanktsioonidesse, siis praegu ei ole meil ühegi liikmesriigi ettepanekut.”

Eesti uus välisminister Eva-Maria Liimetsa arusaam lähtus tema avalduses pigem Borelli lausutud sõnadest, mitte pressiesindaja poolt silutud versioonist: “Samuti oleks Josep Borrell ühisel pressikonverentsil Vene välisministriga pidanud markeerima, et EL liikmesriigid on nõudnud Venemaa vastu sanktsioonide kehtestamist inimõiguste süstemaatilise ja laiaulatusliku rikkumise tõttu. Eesti on üks neist liikmesriikidest, kes sanktsioonide kehtestamise tõstatanud on.”

Ka Euroopa Parlament nõudis sanktsioonide kehtestamist juba enne Borelli visiiti. Vastav resolutsioon võeti vastu 581 poolthäälega, s.o 82 protsenti kõigist liikmetest (705). Selles nõuti ka Venemaad ja Saksamaad ühendava maagaasi juhtme Nord Stream 2 ehitamise viivitamatut peatamist.

Jutud sanktsioonidest on tähendusrikkad olenemata sellest, kas need on sõnastatud ettepaneku või “konkreetse” ettepaneku vormis. Mullu septembris, Navalnõi mürgitamise järel, kirjutas sellest Bloomberg: juba õhus olev sanktsioonide oht langetab rubla väärtust USA dollari suhtes.


Taust: sanktsioonide võtmed on Saksamaa käes

Nord Stream 2 puhul avaldab Saksamaale survet ka USA. Donald Trumpi administratsioon kehtestas presidendi viimasel tööpäeval sanktsioonid gaasitoru paigaldavale laevale. Sellele sammule on USA-s mõlema partei toetus, president Joe Bideni administratsioonilt hoiaku muutmist oodata ei ole.

Survet avaldatakse Saksa võimudele ka riigist seest. Projektile on vastu roheliste partei. Nemad on sügisestel Bundestagi valimistel kõige tõenäolisemad koalitsioonipartnerid kristlikele demokraatidele (CDU/CSU), kes võivad võita viiendat korda järjest.

Armin Laschet, CDU uus esimees ning võimalik Angela Merkeli mantlipärija liidukantslerina ei näe Nord Streami küsimuses probleemi rohelistega koalitsiooni moodustamisel. Gazpromi sõnul võib gaasijuhe selleks ajaks juba valmis olla.

Armin Laschet. Foto: Olaf Kosinsky

Praegu Põhja-Reini-Vestfaali liidumaa peaministri ametit pidav Laschet kommenteeris Reutersile Navalnõi juhtumit: “Moraliseerimine enda hea tunde saavutamise nimel ning kodumaise poliitika loosungite kasutamine ei ole õige välispoliitika.” Intervjuus ütles Laschet, et ta on kritiseerinud Navalnõi vastast rünnakut ja tema vangistamist. Ta lisas, et toetab juba kehtestatud Euroopa Liidu sanktsioone seoses Ukrainaga. Navalnõi-sanktsioonide võimalikku kehtestamist ta ei maininud.

Mullu novembris kirjutas Politico.eu Saksamaa energiaolukorrast. Pärast 2011. aastal jaapanis toimunud Fukushima õnnetust teatas Angela Merkel, et riik loobub tuumaenergiast. Juba pool Saksamaa elektrienergiast tuleb taastuvatest allikatest, ent vähese tuule või päikesevalguse perioodidel tuleb puudujääki maagaasiga tasandada.

Saksamaa on jätkanud rõhutamist: Nord Stream 2 on kommertsprojekt, see ei ole osa geopoliitikast. Just viimases gaasijuhet süüdistataksegi – toru võimaldab viia Lääne-Euroopasse gaasi nii, et Ukrainat läbivat gaasijuhet ei peaks tänases mahus kasutama. Ukraina kaotaks sellega miljardeid transiididollareid ning satuks niigi keerulistes suhetes Venemaaga veelgi nõrgemasse positsiooni.

Herman Kelomees
toimetaja

Klikisäästja lugude ilmumisest teadasaamiseks jälgi meie Facebooki-lehte.

Kategooriad
Uudised

VARA ÖELDA | Eestis vaid alla 70-aastastele süstitava AstraZeneca vaktsiini kritiseerimisel tehakse ennatlikke järeldusi

Sotsiaalministeerium teatas, et Eestis hakatakse AstraZeneca (AZ) koroonavaktsiini pakkuma vaid alla 70-aastastele inimestele. Sellise otsuse on teinud ka mitmed teised riigid.

Saan teile täna ametlikult öelda, et AstraZeneca tulemused 60-65 aastaste inimeste puhul ei ole julgustavad.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron (France24)

Riigipea lisas, et selle vanusegrupi puhul on vaktsiin peaaegu et ebaefektiivne. Delfi Forte kasutas Oxfordi ülikooliga koostöös loodud vaktsiinist kirjutamisel alguses sellist pealkirja:

Hiljem lisati aga üks sõna:

Sõna “esialgu” lisamine muudab loo pealkirja tõesti täpsemaks, sest nii Macroni väide kui ka Forte algne pealkiri on eksitavad. On küll tõsi, et vaktsiini antakse vaid inimrühmadele, kelle peal selle toimet ja ohutust on testitud. Ei tasu aga ajada segamini kahte hinnangut: 1) andmeid pole veel piisavalt (õige); 2) andmete puudumine tõestab ohtlikkust (ebaloogiline).

Euroopas on erinevaid arvamusi

29. jaanuaril teatas Euroopa Ravimiamet, et soovitab AstraZeneca vaktsiin kasutamist alates 18. eluaastast. Amet möönab, et vanemaealiste seas on seda vähem testitud. Selle ja teiste vaktsiinide kohta teada olev info lubab asutuse sõnul siiski järeldada, et oht vanematele pole liiga suur.

Päev pärast ravimiameti uudist teatasid Prantsusma ja Saksamaa ravimiametid samuti, et ei soovita vaktsiini üle 65-stele. Nüüdseks on mõlema riigi terviseametid selle seisukoha ka ametlikult kehtestanud. Itaalias ja Belgias on vaktsiini vanusepiiranguks seatud lausa 55. Eesti piirang üks seega Euroopa leebemaid, ent näiteks Suurbritannias, Mehhikos ja Argentinas pakutakse AZ vaktsiini kõigile vanusegruppidele.

Milles asi?

Probleemi tuum seisneb tõsiasjas, et AZ vaktsiini kolmandas katsete faasis osales vaid 660 inimest, kel vanust vähemalt 65. Piiranguid sätestanud liikmesriigid viitavadki, et see valim on liiga väike. Vanemaid inimesi kaasati katsetesse jooksvalt hiljem, mis tähendab, et täpsemad tulemused avalikustatakse lähitulevikus.

Kylie Quinn, Austraalias Melbourne’is asuva RMIT ülikooli teadlane kirjutab akadeemikute ja teadlaste väljaandes The Conversation, et olemasolevad andmed siiski kinnitavad AstraZeneca ohutust ka vanemate inimeste puhul. Quinn möönab, et teadusandmeid on vähem kui neid ideaalis olla võiks. Tema sõnul on olemasolevate andmete põhjal siiski selge, et liiga suurt ohtu vaktsiin endast ei kujuta. Quinni sõnul on vaktsiin vanemaealiste puhul tõhus.

Just vanemad uuringus osalenud inimesed kogesid pärast vaktsineerimist tunduvalt väiksemal määral kõrvaltoimeid – nii kirjutab teadlaste rühm meditsiiniajakirjas The Lancet. Just sellele tõdemusele tugines ka Euroopa Ravimiamet.

Elisabeth Niido
faktikontrollija

Klikisäästja lugude ilmumisest teadasaamiseks jälgi meie Facebooki-lehte.

Kategooriad
Uudised

VARA ÖELDA | Uuringud ei ole veel kindlalt järeldanud, et Covid-19 Briti tüvi on surmavam

Linda Maria Laane
faktikontrollija

Mitmed Eesti väljaanded on kirjutanud Suurbritannias toimunud pressikonverentsist, kus peaminister Boris Johnson ja valitsuse juhtiv teadusnõunik Patrick Vallance rääkisid uuest koroonaviiruse tüvest. Nad avaldasid muret suremuse tõusu pärast.

“Nüüd näib ka, et on mõningaid tõendeid, et seda uut varianti võib seostada kõrgema suremusega,” vahendab BNS Johnsoni sõnavõttu pressikonverentsil. Delfi pealkirjastas uudise juba kindlas kõneviisis: “Johnson: uus koroonatüvi on arvatust surmavam”.

Samas vahendavad mõlemad väljaanded, et Vallance’i sõnul on andmeid veel vähe. Suremuse tõus uue tüve puhul ei ole veel tõestatud fakt. Artiklites mainib Vallance uuringuid, mille kohaselt on 60-aastaste meeste suremus uue tüve puhul suurem: vana puhul 10 inimest tuhande haigestuja kohta, uue puhul 13-14 kanti.

Mainitud uuringuid analüüsis Suurbritannia valitsust nõustav teadlaste rühm NERVTAG (New and Emerging Respiratory Virus Threats Advisory Group). Nende sõnul on võimalik, et viiruse uus tüvi põhjustab surma rohkem, kui varasem. Financial Times kirjutab aga, et NERVTAG-i uuringud on alles algfaasis. Ka NERVTAG ise kirjutab, et analüüside tulemused ei ole veel lõplikud – uuritud on veel liiga lühikest aega.

15. jaanuari seisuga pole ka USA terviseamet CDC leidnud tõendeid sellest, justkui põhjustaks uus tüvi rohkem surmasid. Washington Post kirjutas pärast pressikonverentsi, et Vallance ei seletanud, kust võetakse seos uue tüve ja suurenenud suremuse vahel. See tähendab: pole teada, kas suurema suremuse on tekitanud uus tüvi või on asi näiteks ülekoormatud tervishoiusüsteemis. Sellises seisundis süsteem ei pruugi suuta ennetada surmasid, mida oleks tavaolukorras võimalik vältida.

Klikisäästja lugude ilmumisest teadasaamiseks jälgi meie Facebooki-lehte.