Kategooriad
Uudised

EL ja VENEMAA | Josep Borell põgeneb valetamissüüdistuse eest

Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrelli visiit Moskvasse põhjustas pahameeletormi. Talle heidetakse ette nõrka esitust võrreldes Venemaa välisministri Sergei Lavroviga. Eestis toimunud arutelus süüdistati Borelli ka faktiveas.

Hiljuti ametist lahkunud välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa) kirjutas 7. veebruaril Facebookis: “Andsin hommikul intervjuu BBC Worldile seoses Borrelli Moskvas käiguga. Rõhutasin, et tema väide Moskvas, et ükski EL riik ei ole nõudnud sanktsioone (Aleksei) Navalnõi vahistamise eest ei vastanud tõele.” Välisministrina oli Reinsalu teinud 25. jaanuaril toimunud EL välisasjade nõukogul ettepaneku sanktsioonide rakendamiseks.

“Kas ta valetas?” Nii küsiti Borelli sõnade kohta tema esindajalt.

Kõrge esindaja ütles, et sel momendil ei olnud ühtegi konkreetset ettepanekut.

Peter Stano, EL välisteenistuse kõneisik 8. veebruari pressikonverentsil

Stano rõhutas sõna “konkreetset”. Borelli väide oli EL ametlike kanalite vahendatuna selline: “Mis puutub sanktsioonidesse, siis praegu ei ole meil ühegi liikmesriigi ettepanekut.”

Eesti uus välisminister Eva-Maria Liimetsa arusaam lähtus tema avalduses pigem Borelli lausutud sõnadest, mitte pressiesindaja poolt silutud versioonist: “Samuti oleks Josep Borrell ühisel pressikonverentsil Vene välisministriga pidanud markeerima, et EL liikmesriigid on nõudnud Venemaa vastu sanktsioonide kehtestamist inimõiguste süstemaatilise ja laiaulatusliku rikkumise tõttu. Eesti on üks neist liikmesriikidest, kes sanktsioonide kehtestamise tõstatanud on.”

Ka Euroopa Parlament nõudis sanktsioonide kehtestamist juba enne Borelli visiiti. Vastav resolutsioon võeti vastu 581 poolthäälega, s.o 82 protsenti kõigist liikmetest (705). Selles nõuti ka Venemaad ja Saksamaad ühendava maagaasi juhtme Nord Stream 2 ehitamise viivitamatut peatamist.

Jutud sanktsioonidest on tähendusrikkad olenemata sellest, kas need on sõnastatud ettepaneku või “konkreetse” ettepaneku vormis. Mullu septembris, Navalnõi mürgitamise järel, kirjutas sellest Bloomberg: juba õhus olev sanktsioonide oht langetab rubla väärtust USA dollari suhtes.


Taust: sanktsioonide võtmed on Saksamaa käes

Nord Stream 2 puhul avaldab Saksamaale survet ka USA. Donald Trumpi administratsioon kehtestas presidendi viimasel tööpäeval sanktsioonid gaasitoru paigaldavale laevale. Sellele sammule on USA-s mõlema partei toetus, president Joe Bideni administratsioonilt hoiaku muutmist oodata ei ole.

Survet avaldatakse Saksa võimudele ka riigist seest. Projektile on vastu roheliste partei. Nemad on sügisestel Bundestagi valimistel kõige tõenäolisemad koalitsioonipartnerid kristlikele demokraatidele (CDU/CSU), kes võivad võita viiendat korda järjest.

Armin Laschet, CDU uus esimees ning võimalik Angela Merkeli mantlipärija liidukantslerina ei näe Nord Streami küsimuses probleemi rohelistega koalitsiooni moodustamisel. Gazpromi sõnul võib gaasijuhe selleks ajaks juba valmis olla.

Armin Laschet. Foto: Olaf Kosinsky

Praegu Põhja-Reini-Vestfaali liidumaa peaministri ametit pidav Laschet kommenteeris Reutersile Navalnõi juhtumit: “Moraliseerimine enda hea tunde saavutamise nimel ning kodumaise poliitika loosungite kasutamine ei ole õige välispoliitika.” Intervjuus ütles Laschet, et ta on kritiseerinud Navalnõi vastast rünnakut ja tema vangistamist. Ta lisas, et toetab juba kehtestatud Euroopa Liidu sanktsioone seoses Ukrainaga. Navalnõi-sanktsioonide võimalikku kehtestamist ta ei maininud.

Mullu novembris kirjutas Politico.eu Saksamaa energiaolukorrast. Pärast 2011. aastal jaapanis toimunud Fukushima õnnetust teatas Angela Merkel, et riik loobub tuumaenergiast. Juba pool Saksamaa elektrienergiast tuleb taastuvatest allikatest, ent vähese tuule või päikesevalguse perioodidel tuleb puudujääki maagaasiga tasandada.

Saksamaa on jätkanud rõhutamist: Nord Stream 2 on kommertsprojekt, see ei ole osa geopoliitikast. Just viimases gaasijuhet süüdistataksegi – toru võimaldab viia Lääne-Euroopasse gaasi nii, et Ukrainat läbivat gaasijuhet ei peaks tänases mahus kasutama. Ukraina kaotaks sellega miljardeid transiididollareid ning satuks niigi keerulistes suhetes Venemaaga veelgi nõrgemasse positsiooni.

Herman Kelomees
toimetaja

Klikisäästja lugude ilmumisest teadasaamiseks jälgi meie Facebooki-lehte.