Kategooriad
Kuldkliendid

KULDKLIENDID | Koroona-libainfo popurrii Genka Facebooki-seinal

“Mina olen artist. Minu töö on anda kontserte. Aasta jooksul on umbes 90% nendest ära jäänud. Ma pole üksi: eestis on tuhandeid muusikuid, artiste, meelelahutusbisnesiga seotud inimesi, kui ka turismi, toitlustuse ja muid teenindussektori inimesi, kelle sissetulekud on oluliselt vähenenud või puuduvad üldse.”

Nii kirjutas muusik ja meelelahutaja Henry Kõrvits ehk Genka 4. märtsil oma Facebooki-seinal. Ta kutsus ka üles kandma maski, et piirata viiruse levikut.

1300 kommentaari hiljem on postitusest saanud koroona-valeinfo ühepajatoit. Vaatleme ilmekamad näiteid.

“Maskikohustus ole mitte s*****i aidanud kusagil. Tseki uuringuid ja statistikat.”

Mask aitab vähendada seda, kui kaugele välja hingatud õhk levib. Mask ei pea viirust täielikult kinni peab, ent korralikult ventileeritud ruumis liigub maski kandva inimese välja hingatud õhk tema pea kohalt üles. Maskita inimese välja hingatud õhk, eriti köhides, aevastades või ka rääkides, jõuab läheduses oleva inimeseni palju lihtsamini. Ka teise inimese pihta hingatava viiruse “doosi” vähendamine maskikandmise abil võib aidata raskemini haigestumist ära hoida.

Tõsi, maskil ja maskil on vahe. Riidest mask on vähem efektiivne, kui näiteks meditsiiniline, nö helesinine mask. Üks kommenteerija heidab Genkale ette: “Rääkimata postituse autorist Henry Kõrvitsast endast. Istub tõsimeeli 0% eleftiivsusega maskiga teles ja kisab siin nüüd, et “need teised” on süüdi!” Jutt käib pealkirja all toodud fotost, kus Genka istub Eesti Laulu poolfinaali žüriis riidest maskiga.

Lihtne katse näitab, et ka riidest maski kandmine aitab välja hingatava õhu edasi kandumist üksjagu vähendada:

Maskiteemalist käojaani on kommentaarides palju. Lisaks hulgalistele eksitavatele meemidele viitavad mõned maskiskeptikud ka allikatele. Näiteks viidatakse Chris Shaferile (“20+ aastat kogemust antud valdkonnas”). Schafer on Hando Tõnumaa (telegram.ee) tüüpi vandenõuteoreetik. Temagi on usinalt ametis oma umbluu rahaks tegemisega ja on andnud välja raamatu pealkirjaga “Koroonaviiruse vandenõu”.

Kui WHO on keelanud Covidisse surnud inimesi lahata, siis kustkohast meie arstid mingit tõepõhja saavad?

Maailma Terviseorganisatsioonil (WHO) puudub igasugune õigus riikidele selliseid korraldusi anda. Tegelikult on WHO töötanud välja soovitused, kuidas koroonaviirusesse surnud inimeste lahkamine toimuma peaks. Valeväide levis juba eelmisel kevadel, muuhulgas on selle ümber lükanud Kolumbia väljaande La Silla Vaccia faktikontroll.

Hirmutav on näha, kui kergelt muudetakse põhiseadust ja mitte keegi isegi ei kahtle.

Põhiseadust poleks võimalik ka eriolukorra tingimustes muuta. Ainuüksi põhiseaduse muutmise algatamine kestab neli kuud, mis tähendab, et kõik piirangud peavad arvestama olemasoleva põhiseadusega.

Lõimes on põhiseaduse teemalisi väiteid palju, ent ükski neist pole kuigi hästi argumenteeritud. Tekib ka loogikaküsimus: kui maski kandmise nõue on vastuolus põhiseadusega, kas siis on kehtetu ka näiteks nõue kinnitada autos turvavöö?

Haiglad on tühjad!

Ei ole. Kuigi ühismeedias levis video, mis seda väidab. Eesti meditsiinisüsteem on katastroofi äärel. Nii ütles Delfile Arkadi Popov, videos kujutatud Lääne-Tallinna keskhaigla juht. Osa palatitest on tühjad, sest haiglal napib personali. Olukorra halvenedes võetakse kasutusse ka praegu tühjana seisvad ruumid, need mehitatakse meditsiinitöötajatega, kes peatavad selleks ajaks oma tavatöö. Inimesi tuuakse juurde närvihaiguste kliinikust, naistekliinikust ja õendusabikliinikust. Need kliinikud peavad samal ajal väiksema koormusega töötama.

Meil on nii hull pandeemia, et tapab aastas vähem inimesi, kui gripp.

Viimasest kümnest gripihooajast nõudis kõige rohkem elusid 2018/2019 – suri 57 inimest. Koroonaviirusesse nakatunud inimesi on surnud ühe aasta jooksul üle 600. Lõppenud gripihooaeg – 2019/2020 – nõudis 12 inimese elu.


“Kuldkliendid” on faktikontrolli- ja uudisteportaali Klikisäästja rubriik, milles võetakse luubi alla süsteemsed valeinfo levitajad.

Klikisäästja lugude ilmumisest teadasaamiseks jälgi meie Facebooki-lehte.

Kaanefoto: Remo Tõnismäe / Postimees Grupp / Scanpix Baltics