Kategooriad
Müüdimurdja

MÜÜDIMURDJA | Kas “kehakeeleekspert” tulistab puusalt?

Kehakeelest on võimalik palju välja lugeda. Politseis ja julgeolekuasutustes on kehakeele tundmine tähtis kõigile, kes tegelevad ülekuulamistega. Kehakeele analüüs on siiski vaid üks tahk, professionaalid peavad enne hinnangu andmist uurima palju muud – inimese tausta, suhtlusringkonda, kõikvõimalikke andmed tema elu ja tegevuse kohta. Pelgalt videolõikude või fotode põhjal meedias kommentaare jagavate “kehakeeleekspertide” kõiki hinnanguid ei saa tõsiselt võtta. 

“Meie seas on käputäis neid, keda võib usaldada, ent ülejäänutega ma ei tegeleks,” ütles väljaandele New Republic Lilian Glass, üks USA tuntumaid kehakeeleeksperte. Samas loos ütleb suhtlustreener Ruth Sherman: “Kõigil on midagi öelda, seda olenemata sellest, kas nad on eksperdid või mitte. Ma usun, et enamik neist ei tea, millest nad räägivad. Ilmselt nad lihtsalt mõtlevad, et kes see ikka kontrollib.”

Eesti meediaväljaanded on sageli kehakeeleeksperdiks nimetanud psühholoog Atali Stahlmani, kelle väljaütlemised on avalikkuses vastakaid arvamusi põhjustanud. Näiteks oli just Stahlman see, kes pidas sopran Elina Nechayeva kehakeelt tõlgendades naist toonase kallima “tõukoeraks”. Edgar Savisaare kohtuprotsessi ajal leidis ta, et Savisaare ja tema advokaadi Oliver Nääsi vahelise keemiaga kohtuprotsesse ei võideta (Savisaar pääses puhtalt). Seda kõike järeldas ennast eksperdina esitlev naine videokaadrite põhjal.

Stahlman arvab, et see on praegu lihtsalt mood. “Nagu kuningapere kohta antakse hinnanguid. Ameerikas ja Inglismaal pöördutakse tihti just kehakeeleekspertide poole, et mida nad sellest hetkest välja loevad,” räägib ta. “Mingeid järeldusi teha ei saa. See on hinnang, see on meedia”. Teine asi oleks tema sõnul tunnistada kohtus. “Siis peaks mul olema palju-palju rohkem allikaid. See on ikkagi meelelahutus,” tõdeb Stahlmann.

Kolm näidet
  1. SIIRAS DOPINGUPATUNE. Stahlmanni kommentaar dopinguga vahele jäänud suusataja Karel Tammjärve kehakeelele: “Ta oli üllatavalt rahulik, käed ei värisenud. Temas oli tõesti mingi rahu: ilmselt oli ta otsustanud, et kui politseile on asi ära räägitud, siis võib ka meediale rääkida. Kehakeel oli üllatavalt siiras. Ta punastas õigete kohtade peal ja selliseid asju inimene varjata ei saa.”

Tammjärv ei rääkinud aga kaugeltki kõike. Dopingusaaga kohtutoimikust selgus, et Karel Tammjärve roll kogu loos oli palju suurem, kui pressikonverentsi põhjal järeldada võis. Selgus lausa, et Tammjärv oli tarvitanud lisaks veredopingule ka kasvuhormooni.

  1. KUULUS KÄEPIGISTUS. “Ta kiusas või oli seal väike flirt,” ütles Stahlman Eesti 100. juubeli tähistamisel toimunud kätlemise kohta. Nimelt tegi endine Riigikogu esimees Ene Ergma valugrimassi pärast seda, kui presidendi abikaasa Georgi-Rene Maksimovski teda tervitas. “Kahtlemata oli selles olukorras mänguline moment. Nad rääkisid pikemalt ja Maksimovski vaatas järele, kuidas Ergma reageerib, teistele ta küll pole vaadanud. Midagi pahatahtlikku küll ei olnud,” ütles Stahlman. Ta lisas: “Ergma oli nagu koolitüdruk, ta oli suisa natuke elevil. Ta ei ole väga pahane, aga see ei olnud olukord, kus ta tahtnuks olla. Ta reageeris täiesti reflektoorselt.”

Peagi selgus Ergma valu tegelik põhjus – vana tennisevigastus andis tunda.

  1. KINGO-BINGO – kas läks täppi? Kui minister Kert Kingo (EKRE) valetamissüüdistuse tõttu tagasi astus, arvas Stahlman: “Kui Kingo riigikogu ees rääkis ja ütles, et ei ole Väliga kohtunud ega rääkinud, siis ütleksin, et mina jääksin teda uskuma. Ma ei saa öelda, et Kingo jutt oleks 99,9 protsenti tõsi – aga kindlasti on selle tõenäosus üle poole,” analüüsis Stahlman.

Küsimus oli selles, kas Kingo oli või ei olnud palganud skandaalse mainega Jakko Väli enda nõunikuks. Eesti ajakirjanduses leiti valdavalt, et Kingo mitte ainult valetas, vaid valetas ka valetamise asjaolude kohta.

Herman Kelomees
faktikontrollija

Klikisäästja lugude ilmumisest teadasaamiseks jälgi meie Facebooki-lehte.