Kategooriad
Müüdimurdja

MÜÜDIMURDJA | Vandeadvokaat Maarja Pild süütuse presumptsiooni ületõlgendamisest

“Müüdimurdja” on faktikontrolli- ja uudisteportaali Klikisäästja rubriik, milles võtame ette mõisted ja nähtused, millest saadakse tihtipeale erinevat moodi aru. Süütuse presumptsioon on mõiste, mille kohta leiab meediast mitmekesist tõlgendamist. Mõned näited:

“Tegu on vastik, aga lõplikku juriidilist otsust veel pole. Ootame ära.”

Kirjanik Maimu Berg seoses küsimusega Peeter Helme Kirjanike Liidust väljaviskamisest – Eesti Ekspress 29. detsembril 2020.

Siim Avi samal teemal 5. jaanuaril Õhtulehes avaldatud arvamusloos: “Kas Peeter Helme ei väärigi põhiseaduslikku kaitset? Kas maine päästmiseks pidi Eesti Kirjanike Liit minema vihma käest räästa alla ehk sattuma vastuollu rahvahääletusel vastuvõetud põhiseaduse mõttega?”

Küsisime asjatundjalt nõu.

Maarja Pild, vandeadvokaat
Advokaadibüroo TRINITI

Süütuse presumptsiooni tõlgendatakse arusaamatult laialt

Kui tõesti käsitleda süütuse presumptsiooni kui põhimõtet, mida kohaldame kõigele ja kõigile, siis viimane tähendaks, et ka võimaliku kuriteo tulemusel kannatanu, pealtnägija või lihtsalt oma väljendusvabadust teostav isik peaks oma iga sõna kuni kohtuprotsessi lõppemiseni tagasi hoidma. Kui tõepoolest on au teotav ennatlikult s.t enne lõpliku kohtuotsust väita, et isik on kohtus süüdi mõistetud, siis isiku teadaolevatest tegudest faktidel põhinev rääkimine või hinnangute andmine ei tähenda automaatselt seaduserikkumist.

Mõeldud eeskätt riigile, ent kehtib siiski ka meediale

Peaasjalikult on süütuse presumptsiooni austamise kohustus suunatud riigile. Ka põhiseaduse kommenteeritud väljaande autorid kirjutavad, et süütuse presumptsiooni austamise kohustus on eelkõige riigivõimu esindajatel nagu näiteks prokuröridel, politseil ja kohtul. Euroopa Inimõiguste Kohus on tuvastanud aastal 2010 süütuse presumptsiooni rikkumise olukorras, kus prokurör teatas pärast kohtu õigeksmõistvat otsust ajakirjanikele, et tema hinnangul on isik siiski süüdi ning teda ei ole vastupidises veendud.

Kui õiguskirjanduses on varem lähtutud pigem seisukohast, et süütuse presumptsioon ei laiene eraisikute käitumisele ning seega ei kohaldu süütuse presumptsiooni põhimõtte austamise kohustus ka näiteks ajakirjandusele, siis üha enam rõhutatakse, et süüteomenetluse kajastamisel peab süütuse presumptsiooni põhimõttega arvestama ka meedia. Vastupidine võib viia omakorda meedia hoolsuskohustuse rikkumiseni, mille kohaselt ei tohi avaldatu ülemääraselt isiku õigusi kahjustada. Viimane küll ei pane meediale süüteomenetluse kajastamise üldisemat piirangut. Vastupidi: kohtuprotsesside kajastamine ei ole mitte ainult meedia õigus, vaid ka kohustus.

Õiguskirjanduses märgitakse ka, et kuriteo näol on tegemist raskeima ühiskonnaelu reeglite rikkumisega ning seega on see ühiskonna jaoks alati oluline sündmus, mille vastu eksisteerib avalik huvi (Kergandberg. E. jt. Kriminaalmenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne. Juura. (2012), § 214, p 7.3). Meedial tuleb üheltpoolt kasutada selget ning korrektset terminoloogiat; rõhutada, et menetlus on pooleli; kajastada menetluse lõpptulemust ning avaldada tõele vastavaid faktiväiteid ja põhjendatud hinnanguid, kuid viimane ei tähenda, et meedial tuleks oodata aastaid kestva kohtumenetluse lõppu, et saaks teadaolevaid fakte ühiskonnaga jagada.

Klikisäästja lugude ilmumisest teadasaamiseks jälgi meie Facebooki-lehte.