Kategooriad
Uudised

UURIMISE ALL | Müügimees ajab joogivee kohta udujuttu?

Delfi Naistekas esinenud veepuhastusmasinate müügimees esitas kahtlasi väiteid Eesti joogivee kvaliteedi kohta. Tehnilise Järelevalve ja Tarbijakaitse Amet alustas tema suhtes menetlust.

Sisuturundusloos väidetakse, et meie kraanivesi ei ole puhas ning me kõik peaksime maksma 450 eurot, et soetada üks korralik veepuhastusseade.

Kraanivesi ei ole nii puhas ja ohutu, kui seda propageeritakse.

Andri Peetso, veepuhastusmasinate müügimees Delfi Naisteka podcastis
Kas tõesti peaks puhta joogivee nimel välja käima keskmise sülearvutiga hinnaga võrreldava summa?

“Tallinna Ülemiste veepuhastusjaama vesi on väga kvaliteetne joogivesi, mis vastab Euroopa Liidu ja Eesti normidele,” ütles TalTechi materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi professor Marina Trapido. “Ülemiste jaamas kasutatakse kaasaegset tehnoloogiat, et kindlustada joogivee ohutus”. 

Kvaliteedi kontrollimiseks võetakse proove veevärgist ning ka tarbijatelt. Joogivee teemadega tegeleb Terviseamet, mis teostab järelevalvet. Erinevad veepuhastusseadmed on mõeldud kasutamiseks hajuasustusega kohtades, kus puudub ühisveevärk. “Nende seadmete kasutamisega on seotud teatud ohud, näiteks joogivee saastumine kui seadmete hooldamine ei toimu ettenähtud sagedusega,” lisas Trapido, kes on Eesti Teadusagentuuri faktikontrollialgatuse “Kust sa tead?” üks ekspertidest.

Terviseamet nõustub Trapidoga: joogivee kvaliteet on Eestis kõrgel tasemel. Iga lisafilter on veevoolule takistuseks ning õige hoolduse puudumisel kipub hoopis vee kvaliteeti halvendama.

Kallite veepuhastajate müüja Andri Peetso suhtes on Tehnilise Järelevalve ja Tarbijakaitse Amet (TTJA) algatanud menetluse. Et menetlus on pooleli, ei nõustu amet täpsemaid asjaolusid avaldama. Ametil on õigus teha ettekirjutus, selle täitmisest keeldumisel võib määrata sunniraha.

Müügimees: see on poliitiline mäng!

Andri Peetso, mida tarbijakaitse teile ette heidab?

Probleem oli väitega, kus ma ütlesin, et kraanivett ei ole tervislik juua. Absoluutselt ei ole, sest see on beyond any doubt ära tõestatud, et kahjulikud mõjud on väga suured. Lihtne fakt Ameerika näitel ütleb, et kogu toodetavast veest üks protsent läheb joogiks. Puht majanduslikult ei ole otstarbekas puhastada vett nii, et see sobiks joogiks. Kloreerimise kõrvalproduktid ja muud puhastamise kõrvalproduktid. Näiteks plii ohutut taset ei ole olemas. Kõik need desinfitseerimise jääkained-kaasained. Bakterid ja viirused, hormoonid, retseptirohud – see kõik on seal (kraanivees – toim) olemas.

Kui mingi riiklik organisatsioon otsustab, et nüüd on meil standardid, et vesi ei kahjusta tervist… Need asjad on kumulatiivsed. See ei tee vett ohutuks. Keegi võib oma nahka kaitsta poliitilistel põhjustel ja öelda, et vesi on ohutu, et inimesed mässama ei hakkaks. Ajalooliselt on seda väga palju kinni mätsitud ja tõestust on väga palju, et vesi ei ole ohutu. See on poliitiline mäng.

Kas teil on haridus või taust, mis teid selle teema eksperdiks teeb?

Formaalharidust ei ole, aga ma ei olegi formaalhariduse toetaja. Ma olen teinud koostööd ülikoolide teadlastega ja kogu mu töö on seisnenud teaduses töötamises juba palju aastaid.

Millise ülikooli teadlastega olete koostööd teinud?

Stanfordiga, Tartu Ülikooliga… mis see kolmas oligi. Ma jään vastuse võlgu, aga tervise valdkonnas toimetan Eestis, Ameerikas ja mujal.

Stanford on päris kõva ülikool, kellega sealt te koostööd tegite?

Ma hetkel ei saa seda öelda, see oli seotud toidulisandite arendamisega, mitte veega.

See vee asi on lihtsalt kõrvalprojekt. Ma absoluutselt ei toeta formaalharidust ja akadeemilist elitismi. Ma olen täiesti selle kõige vastu ja ma olen veendunud, et ülikoolis õppimine on kõige aeglasem meetod. Formaalharidus on loodud inimestele, kes ei jõua piisavalt kiiresti õppida. Formaalharidus on pandud paika kõige aeglasemate järgi. Ise õppimine on kiirem.

Andri Peetso väited vee kohta on leitavad tema blogis.

Herman Kelomees
faktikontrollija

Klikisäästja osaleb Eesti Teadusagentuuri algatuses “Kust sa tead?“.

Klikisäästja lugude ilmumisest teadasaamiseks jälgi meie Facebooki-lehte.