Kategooriad
Müüdimurdja

VAKTSIIN ON TURVALINE | Pandeemia-aasta suurim infoämber? AstraZeneca suhtes tekkisid asjatud kõhklused

Euroopa ravimiamet kinnitas: vaktsiin on ohutu.

“Rootsi peatas AstraZeneca kasutamise.”

“Ka Läti peatas AstraZeneca kasutamise.”

“Hispaania peatas samuti AstraZeneca vaktsiini kasutamise.”

Pealkirjad Eesti ajakirjanduses.

Vaktsiinivastastel pole kogu pandeemia jooksul suuremat pidupäeva olnud. Kui juba enne kuulutati, et “igasugust sodi” ei tohiks lasta endale sisse süstida, siis nüüd sai asi täiesti kindlaks. Riikide kahtlemine AstraZeneca kasutamise ohutuses andis uhhuu-kogukonnale relva, mida oldi kaua oodatud.

Tegelikult ei ole teada, et AstraZeneca vaktsiin trombe põhjustaks. Aga miks siis vaktsiini saanud inimesi trombidesse sureb? Sest trombidesse surebki palju inimesi. “Tromb on inimkonna kõige suurem vaenlane, sest ta tapab ikka väga palju inimesi,” ütles tippkardioloog Margus Viigimaa ERR-ile.

Mida rohkem on inimeste seas vaktsineerituid, seda rohkem on ka surijate seas vaktsineerituid. See ei tähenda, et inimesed surevad vaktsiini tõttu. Autoõnnetuse või kõrgelt kukkumise tõttu hukkunud vaktsineeritute puhul me ju ei seostaks surma vaktsiiniga. Vaktsineeritute seas esineb trombe sama palju, kui mittevaktsineeritute seas, seega on väga vähetõenäoline, et tromb tekkis vaktsiini tõttu.

Tartu Ülikooli funktsionaalse genoomika teadur Erik Abner kinnitas Klikisäästajale, et teadaolevalt ei põhjusta ükski praegu kasutusel olev vaktsiin laialdaselt terviserikkeid. Esineb küll haruldasi raskeid kõrvalnähte, kuid nende puhul osutatakse ka vastavat ravi. Selliste juhtumitega saab tutvuda ka Ravimiameti kodulehel (eelmise nädala andmed).

“Tänaste andmete põhjal ei ole vaktsiini kasutamisel teatatud trombijuhte rohkem, kui üldpopulatsioonis oodatavalt esineks. Ühtlasi pole ka suudetud tõestada, et hiljuti raporteeritud trombide teket oleksid põhjustanud AstraZeneca vaktsiinid,” selgitas teadlane.

Tänaste andmete põhjal ei ole vaktsiini kasutamisel teatatud trombijuhte rohkem, kui üldpopulatsioonis oodatavalt esineks.

Erik Abner, Tartu Ülikooli funktsionaalse genoomika teadur

Ka vaktsiini kliinilistes uuringutes, kus alati vaadatakse kõiki kõrvalnähte väga hoolikalt, ei täheldatud Abneri sõnul kõrgenenud trombiriski. Seepärast on ka Maailma Terviseorganisatsioon, Euroopa ravimiamet ja ka Eesti ravimiamet seisukohal, et AstraZeneca vaktsiini peaks edasi kasutama.

Abneri sõnul hinnatakse praegu AstraZeneca vaktsiini trombiriskide suhtes. Selle uurimise käigus on profülaktiliselt otsustatud mitte vaktsineerida inimesi, kelle on teadaolevalt väga kõrge risk trombide tekkeks. Nendeks on näiteks inimesed, kellel on juba varasemalt trombe esinenud või kellel on selleks geneetiline soodumus (lähisugulastel on noores eas trombe esinenud).

On ka muid meditsiinilisi näidustusi, mis võivad trombiriski tõsta, kuid üldjuhul saavad sellised patsiendid juba niigi verevedeldajaid ning ka sellisel juhul ei ole vaktsineerimine tavaliselt vastunäidustatud. “Kindlasti peab iga patsiendi perearst olema kursis varasema haiguslooga ning saab inimest sel teemal nõustada. Riskiküsimuste korral peaks oma perearsti poole pöörduma,” rõhutas Abner. 

Ka Pealinna Perearstid OÜ üldarst Kristel Amjärv ei ole AstraZeneca vaktsiiniga seoses seisukohta muutnud: “Hetkel puuduvad kindlad tõendid, et trombotsütopeenia- ja tromboosi juhtumid on seotud vaktsiiniga.” Ta lisas siiski, et kuni Euroopa Ravimiameti otsuseni anti tromboosiohuga patsientidele pigem mRNA-vaktsiine (Comirnaty, Moderna). Kui ravimiamet peab õigeks AstraZenecaga vaktsineerimise jätkamist, lähtub sellest seisukohast ka perearstikeskus.

Loe ka Klikisäästja otseblogi Euroopa ravimiameti pressikonverentsilt, kus AstraZeneca vaktsiin ohutuks kuulutati:

Herman Kelomees
faktikontrollija

Kaanefoto: Reuters / Scanpix Baltics

Klikisäästja osaleb Eesti Teadusagentuuri algatuses “Kust sa tead?“.

Klikisäästja lugude ilmumisest teadasaamiseks jälgi meie Facebooki-lehte.